PRESSITEADE

25.02.2020

Sajad inimesed tähistasid hiites Eesti Vabariigi sünnipäeva

Eesti Vabariigi sünnipäeval külastasid sajad inimesed üle Eesti erinevaid hiiepaiku. Hiites õnnistati lippe, sooviti Eestile pikka iga, hõisati, lauldi regilaule, mängiti rahvapille, peeti kõnesid ning kinnitati keha.

Hiite Maja sihtasutuse ja Elurikkuse Erakonna korraldatud hiite ühiskülastusest võttis osa pool tuhat inimest, kuid veelgi enam oli neid, kes külastasid looduslikke pühapaiku omal käel.

Pühapaikade külastused algasid juba päev varem. Nii käis Sulbi Maarahva Seltsi korraldatud rahvamatk lippudega Osula Elsekivi juures 23. veebruaril  ning Eestimaa teises otsas mindi sini-must-valgete lippudega Hiiumaa Mägipe Külmallikale.

24. veebruaril toimunud tosinast suuremast hiiekülastustest olid rahvarohkemad Harjumaal Saula Siniallikal ja Muraste hiies ning Põlvamaal Taevaskojas. „Taevaskojas osales pärimusmatkal ja lippude õnnistamisel vast 50 inimest, kuid omal käel liikujaid oli seal samal ajal sadu,“ ütles Hiite Maja juht Ahto Kaasik.

Muraste hiieski kogunes lippude all laulma 50 inimest „Meil oli ka uus regilaul selleks puhuks võtta ja esivanemate pühas paigas üheslaulmine pakkus võimsa elamuse“, ütles Elurikkuse Erakonna juhatuse liige Lauri Tõnspoeg.

Esialgsetel andmetel käis kokkulepitud ajal hiites umbes 500 inimest, aga paljudest paikadest oli kuulda, et rahvast tuli juurde ka peale ürituste lõppu. „Selle üle saab vaid rõõmustada, sest tegin täna väikese tiiru oma külas ja sinimustvalge oli lehvimas alla kolmandikul majadest,“ tõdes Tõnspoeg. „Meie riik on suur ime, mis kahel korral tänu rahva ühtsusele on sündinud ja seda ei tohi võtta loomuliku asjana nagu vana diivanit nurgas. Seetõttu on eriti hea meel, et täna oli kolm korda rohkem lippudega hiite külastajaid kui eelmisel aastal.“

Hiiekülastajatele meenutati häid tavasid ja juhiti tähelepanu, et looduslikesse pühapaikadesse sobib anniks jätta üksnes looduslikust materjalist ande, nt lambavillast paelu. Tallinna lähedal asuv Muraste hiis sai sobivalt kingituseks tammelauale lõigatud hiielaulu sõnad.

„Lipuga hiide“ sündmuse eesmärk on teadvustada Eesti põliseid juuri, uuendada meie sidet esivanemate pühapaikadega ning muuta Eesti Vabariigi aastapäev üldrahvalikuks looduslähedaseks rõõmupeoks.

Neid sündmusi korraldades lähtutakse sellest, et meie rahvas on pühapaikades ühiselt pühi tähistanud ajast aega. Esimene sinimustvalge lipp aga pühitseti 5.06.1884 Otepää Pühajärve ääres püha järve veega Taara nimel kogu eesti rahvale. 1920.-1930. aastatel tähistati hiites lippude all rahvuslikke tähtpäevi.

Põlistest hiiepühadest kestis järjepidevalt kõige kauem jaanitule tava. Eesti kümnetes hiites hääbus jaanitule tegemise tava alles 1950. aastail, mõnel pool isegi hiljem.

Järgmine suurem tähtpäev, millal hiites koos laulda, ongi juba nelja kuu pärast suvisel pööripäeval ehk jaanipäeva paiku.

LISAINFO:

Lauri Tõnspoeg

Elurikkuse Erakonna juhatuse liige

Tel 5121281

Autorid: Ahto Kaasik, Lauri Tõnspoeg

Jaga seda elurikkust ka teistega!