18.03.2019

Rõuge vald

Maaeluministeerium esitas avalikule konsultatsioonile taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2019-2023. Elurikkuse Erakond esitas Maaeluministeeriumile oma ettepanekud.

„Euroopa Parlament on võtnud vastu otsuse, herbitsiidi glüfosaadi kasutamise lõpetamiseks 2022. aasta lõpuks. Toetudes Euroopa Parlamendi otsusele, tuleks sama tähtaega arvestada ka Eestis uue tegevuskava koostamisel,“ selgitas ökoloog, Elurikkuse Erakonna liige, Mihkel Kangur. „2018. aastal kinnitas Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur glüfosaadi tõenäoliselt vähki tekitavaks aineks. Põllumajandusameti määruse alusel mürgiseid, väga mürgiseid, mutageenseid, reprotuktiivtoksilisi ja vähki tekitavaid aineid on lubatud kasutada üksnes prfessionaalsete kasutajate poolt ning on keelatud kodukasutuses. Eestis on glüfosaati sisaldavad vahendid siiani kõikidele eraisikutele kättesaadavad. Esitasime tegevuskavasse ettepaneku, et seda PMA määrust ka reaalselt täitma hakataks,“ ütles Mihkel Kangur.

„Meie jaoks oli üllatav, et piirnorme ületavate taimekaitsevahendite jääkidega proovide osakaal põhjavees, toidus, mullas ja toimeainete jääkide summa kasvab, ehk tegevuskava lubab piirnorme ületavate proovide hulka suurendada. Piirnormid on kehtestatud keskkonna- ja inimtervise säilitamise eesmärgil ning mõistlik inimene ei tõsta ju oma igapäevaste mürkide doosi,“ imestas Kangur.

Kui Eesti soovib ennast Euroopas reklaamida eduka maheriigina ning mahepõllumajanduse arengukava eesmärgiks on mahepõllumaade pindala ja toodetava mahetoidu kogust suurendada, siis see eelnõu on rohkem kui küsitava väärtusega. Elurikkuse erakonna jaoks on Eesti toimimine maheriigina prioriteet. Taimekaitsevahendite ebaõige kasutamise korral, mahemaade füüsilises läheduses, on võimalik taimekaitsevahendite sattumine mahepõldudele. Selle tagajärjel mahepõllu ja –saagi omanik ei saa oma toodangut mahesertifikaadiga müüa. Mahepõld peab minema uuesti üleminekuajale, kust järgmised kaks aastat ei ole võimalik mahetoodangut saada ega müüa. Kui rikkumine tehakse kindlaks, siis maksab mürgitaja trahvi ja kahju põhjustaja jaoks muid kohustusi ei lisandu. Saamata jäänud tulu ja eelnevalt tehtud kulutuste väljanõudmiseks, on mahetootjal küll võimalik pöörduda kohtusse, aga see on väga kulukas ja aeganõudev. Selle ebaõigluse muutmiseks tegime tegevuskavasse ettepaneku, et taimekaitsevahendi ebaõige kasutamise korral, peab rikkujal tekkima vastutus ja kannatajal kompensatsiooni võimalus hetkest, kui süü on tõestatud, ehk et taimekatsevahendi kasutajal tekiks majanduslik vastutus. Mahetaluniku saamata jäänud tulu peab kompenseerima mürgitaja,“ ütles Mihkel Kangur.

„Me ei saa tähelepanuta jätta ka taimekaitsevahendite mürgisust mesilastele ja teistele tolmeldavatele putukatele. Tegime ettepaneku, et taimekaitsevahendite kasutamisega seotud rikkumiste kindlakstegemisele, tuleb pöörata rohkem tähelepanu. Uued uuringud on näidanud, et erinevate taimekaitsevahendite koosmõju keskkonnale ning inimese tervisele on suurem, kui võib eeldada üksikute ainete analüüside tulemuste järgi, ehk kui ühel põllul kasutatakse mitut erinevat mürki, siis nende efekt võimendub. Tuleb vaadata üle mürkide piirnormid ja keelata osade ainete koos kasutamine samal põllul,“ teatas Mihkel Kangur.

 

Jaga seda elurikkust ka teistega!