Lea Tammik

Inspireerituna Kaido Kama 15.02.19 Postimehes ilmunud artiklist panen kirja tekkinud mõtted.

Samal ajal, kui tuhanded kliimateadlased üle maailma kutsuvad riike ja rahvaid koostööle, et täita 2015. a sõlmitud Pariisi kliimalepet, siis Eesti põlevkivimaastikul on kavandamisel uus, Estonia kaevanduse järel kaevandusmahtudelt teisele kohale platseeruv hiiglaslik põlevkivikaevandus — Uus-Kiviõli allmaakaevandus Lüganuse vallas. Pindala üle 6000 hektari (60 km2). 70% sellest alast on kaetud metsaga. 19% on haritav maa. Enne põlevkivi kaevandamist kaevandatakse ka põlevkivimaardla peal laiuv Hiiesoo turbamaardla, kui see osutub kaevandatavaks. Enne seda aga ehitatakse sohu vee ärajuhtimissüsteem. (Sood olevat teadlaste sõnul Eestis ühtedeks olulisemateks süsinikku siduvateks ökosüsteemideks, aga see selleks.)

Kui maavarade komisjon nõustub kaevandamisloa andmisega ning kaevandamisloa eelnõu avalikustamise käigus sellele vastuväiteid ei esitata, siis antakse uus kaevandamisluba välja.

Kannatavad ELANIKUD, kannatab LOODUS

Kaevanduse keskkonnamõju hindamine on tehtud 2010. ja maapealse taristu KMH 2017. aastal. 2010. a valminud KMH aruanne sai vallas väga suure kriitika osaliseks: hindamise käigus polevat tuginetud konkreetsetele objektipõhistele süvauuringutele, kasutati palju ülduuringuid, mis puudutavad tervet Ida-Virumaad. Läbi viimata jäid kaevanduse sotsiaalsete mõjude süvauuringud, uuringud inimeste tervisele, heaolule ja kinnisvarale. Piirkonnas elab aga üle 500 inimese, kelle elu kaevanduse tulek oluliselt mõjutaks. Kohalike elanike mured on seotud veevarustuse ja lõhkamistöödega, aga ka põllu- ja metsamaa väärtuse languse ja üldise elukeskkonna halvenemisega. Ettepanekuid ja parandusi esitati aastal 2010 KMHle 14. leheküjlel. Kahjuks ei ole 2010. a KMH netist leitav, ei saa isiklikku hinnangut anda. Tuleb teha päring keskkonnaametisse, et saaks dokumendiga tutvuda.

Negatiivsed mõjud taimestikule on lokaalselt olulised, sest teemaplaneeringuga kavandatavate rajatiste alal raadatakse suhteliselt suurel pindalal (kokku ca 150 ha) praeguse taimkattega alasid, kirjutatakse eelpoolnimetatud 2017. a KMHs.

  1. a tehtud uuringuaruandest “Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal”.

on kirjas, et kaevandamisega kaasnevad mõjud keskkonnale ja inimeste heaolule EI OLE SEDAVÕRD OHTLIKUD, et kaevandamisest peaks loobuma ning kavandatavast tegevusest tuleneva negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks rakendavate meetmete kasutuselevõtt ei tingi ebamõistlikke kulutusi. Leevendamist vajavad keskkonnahäiringud on põhjaveetaseme alandamine, pinnavee süsteemi muutumine ning vajumid. Oht on suur, kuid mitte sedavõrd suur, et…

KLIIMAPOLIITIKA ja POLIITIKA

Meie valitsuse esindajad eesotsas Siim Kiisleri ja Jüri Ratasega teatasid ÜRO kliimakohtumisel Katowices mullu detsembris muuhulgas, et Eestis pole väga suurt kliimaprobleemi. Eestit esitleti kui innovaatilist riiki, kus on rohetehnoloogiad ja kõik on väga kena. Jäeti mainimata, et Eestis on üks maailma suuremaid süsiniku emiteerijaid inimese kohta. Jäeti mainimata, et uued hiiglaslikud põlevkivikaevandused ootavad keskkonnaametilt kaevanduslube. Et inimesed peavad kodudest lahkuma elukeskkonna elukõlbmatuks muutumise pärast. MIKS selline silmakirjalikkus?

Eesti valitsus ei ole arvestanud kliimaprobleemi ja põlevkivisektori arutelude puhul keskkonnaorganisatsioonide sisendiga, probleemi ei ole teadvustatud, kliimamuutusi, maal elavaid inimesi ega keskkonnaprobleeme ei võeta tõsiselt. Peaminister Jüri Ratas toetas sõnutsi konverentsil, et EL võiks olla aastaks 2050 kliimaneutraalne, ehk siis ei tohiks rohkem emiteerida süsinikku, kui seda seotakse, aga samas rõhutas ka seda, et Eesti eesmärk on vähendada kasvuhoonegaase aastaks 2050 80 %. See punkt on sees juba 2017. a. vastu võetud dokumendis “Kliimapoliitika põhialused aastani 2050”. Tegelikkuses on süsinikuheide viimastel aastatel pigem tõusnud.

Eesmärgi täitmiseks (vähendada kasvuhoonegaase aastaks 2050 80 %) peaks põlevkivisektori radikaalne kokkutõmbamine algama järgmisel kümnendil. Meie riigis käib aga hoogne ettevalmistus uute põlevkivikaevanduste avamiseks. Aastani 2050 põlevkivi kaevandamise mahud suurenevad. Juhan Parts arvab, et tuleks ehitada uus põlevkivil töötav elektrijaam, Eesti Energia valmistab ette uue õlitehase rajamist, mille toorainevajadust olemasolevad kaevandused ei kata. Kaevandused ja põlevkiviõli tootmine on Eesti suur tulevik ning poliitikutel on kaval kliimapoliitiline plaan: süsinik ei kao küll kuskile, aga see ei lähe meie statistikasse. Süsinikuheide viiakse väljaspoole Eestit. Maailma kliimamuutuste seisukohalt tervikuna aga vahet pole. Selline on meie riigi kliimapoliitika poliitiliste otsuste valguses.

TULEVIK

Valimised on KOHE. Lugege, mõelge, süvenege, ja minge valima, valikuid on. Meil on lapsed ja lapselapsed, kellel on pikk elu ees. Valime eelkõige neile mõeldes.

 

Jaga seda elurikkust ka teistega!