Valimistulemuste avaldamise järgselt on kõlanud mitmeid etteheiteid, et ühesugused ERE ja Rohelised jäid mõlemad künnise alla, kuna ei ühinetud. Selgitan natuke,  mil moel on ERE täiesti eriline ning soovib täita hoopis teistsugust nišši poliitmaastikul, kui Rohelised praegu on hõivanud.

ERE tekkis kimbu uute ideede kokkuköitmise tulemusel. Algatusgruppi koondusid inimesed, kellel igaühel oli oma uuenduslik nägemus, mida tuleks ühiskonnas muuta, ning selle tulemusel koostati kaks visiooni – esiteks Eesti tulevikuplaan maheda nutiriigina ning teiseks nägemus uuenduslikust poliitorganisatsioonist.

 

Nutikas maheriik / mahe nutiriik

Maheda nutiriigi kontseptsiooni üksikuid harusid on loomulikult käsitletud ka varem, ent ERE  on teemad kokku köitnud loogiliseks koosluseks. Maheda nutiriigi eesmärgiks on luua säilenõtke* riigi mudel, mis annaks võimaluse omakultuurselt ning omariikselt alles jääda ka keerulistes oludes. Meie visionäärid ei ole paraku optimistid – on ilmselge, et kliimamuutused tekitavad globaalseid probleeme, mis mõjutavad ka meid. Me ei tea, mis hakkab juhtuma, kui suurem osa planeedist Maa muutub inimestele elukõlbmatuks. Samal ajal toimub väga kiire tehnoloogiline areng, ent sellest osa ning kasu saavad vaid need riigid, kes suudavad nutikalt tegutsedes olla leiutajate esirinnas. Igal juhul võime olla kindlad selles, et kiireid muutusi ei ole meie võimuses seisata ning me peame ühiskonnana muutuma võimalikult paindlikuks.

Nende ülesannete lahendamiseks on Eestil eeskätt vaja muutuda teadust ning haridust eelisarendavaks riigiks. Vaid targad inimesed suudavad eesolevad takistused ühiselt ületada. Tuleviku suudavad tagada koostöised multitalendid, kes leiavad lahendusi kiirelt ning operatiivselt. Riik peab suunama suhtumiste ning väärtustamiste muutust: oma inimestesse ja oma looduskeskkonda ei tohi suhtuda nagu koloniaalvõim. Meie kõik koos oma maaga oleme see jõud, mis moodustab meie ühise ellujäämisvõimekuse. Meie keskkond on meie eluressurss ning meie inimesed on koostöös panustajad. Ilma ennastkoloniseerivat mõtteviisi muutmata ei saa Eesti muutuda säilenõtkeks, muutuvate tingimustega kohaneda suutvaks riigiks. Kõik meie inimesed peavad kokku hoidma ning seejuures moodustama paindliku süsteemi – kogukondade võrgustiku. Meil on vaja loodust taastavat ning hajutatud majandust, millest saavad kasu kõik osalejad. Targas riigis ei tohiks olla palgavaesust ega odavat tööjõudu. Iga inimese elu on väärtuslik ning kedagi ei tohi tema arvelt rikastumiseks ära kasutada.

Mahedas nutiriigis ei mõõdeta majandust SKP alusel. Raha mõõtühikuna on viinud inimesed suutmatusse elukeskkonnaga arvestada ning seda tuleb kiiremas korras muuta. Maheda nutiriigi majandus peaks koosnema sinimajanduslike süsteemide põimumisest.

Mis on sinine majandus? Niimoodi nimetatakse ringmajanduse baasilt edasi aretatud mudelit, kus arvestatakse mitte ainult seda, et midagi raisku ei läheks, vaid põimitakse antud kogukonna ühiskondlikud ning majanduslikud vajadused ning võimalused. Hästi töötav sinimajanduslik majandusmudel peaks pakkuma tööd neile kogukonnaliikmetele, kes seda vajavad ning looma tulu nutikaid lahendusi kombineerides, nii et loodust ei laastata ning eri tootmistsüklid kasutavad vastastikku jääke ning kõrvalsaadusi.

Muutuvas maailmas julgeoleku tagamiseks on mõistlik nii paljut kui võimalik territoriaalselt hajutada – mida väiksemaks on võimalik ise hakkamasaamist jagada, seda parem. Kuna riigi toimimine on üles ehitatud loodusressrusside kasutamisel tekkivate vahendite ümber jagamisele, siis peame olema valmis selleks olukorraks, kus riigi keskvõimul pole enam võimet midagi ringi jagada. Sellises olukorras suudavad toime tulla vaid kogukonnad, kus inimestel on koos toimetamise oskused ja kogemused ning ressursid ja vahendid enda heaolu tagamiseks, sh. energia ja toidu tootmine, elementaarne turvalisuse, meditsiiniabi tagamine, hariduse andmise oskused, kohalikel loodusvarudel põhinev sinimajanduslik tootmisvõimekus.

Kõikehõlmava julgeoleku terminit oleme kasutanud selleks, et näidata, et riigikaitselisest julgeolekumõistest olulisemadki on nt toidujulgeolek, veejulgeolek, energiajulgeolek,  sotsiaalne julgeolek jne küberjulgeolekuni välja. Inimene peab tajuma, et tema ellujäämine on tagatud ning tema elukeskkonna säilimine on riigile esmaoluline. Inimestel peavad olema oskused ja teadmised kuidas võtta vastutust iseenda ja oma kogukondsete julgeoleku, heaolu ja majndusliku toimetuleku tagamiseks.

Kõik see toimub loomulikult mahedalt. Niimoodi, et loodust ei laastata üksikute isikute rikastumise eesmärgil, et vesi ja õhk ja toit oleksid puhtad ning mullad suudaksid meid toita edaspidigi.

Selline uuenduslik riigimudel ei teki olemasolevat sutikene paremaks muutes ehk peenhäälestades. Nutika maheriigi toimimislahendused ning riigi vastutusala digilahendused vajavad põhjalikku väljaarendamist. Taastava majanduse praktilised ja rakenduslikud lahendused tulevad aga eelkõige vabadelt ja tarkadelt eestimaalastelt, panustamisest teadusesse ja tehnoloogilisse arengusse, teadmiste ja kogemuste rahvusvahelisest jagamisest.

Nutika maheriigi kontseptsioon tuleb Eesti rahvani viia ning kõigi inimeste ühise otsusena ellu rakendada.

 

Maailma esimene EREkond

Elurikkuse erakonna teiseks kandvaks ideeks on moodustada uutmoodi poliitiline organisatsioon – mittehierarhiline ning postideoloogiline EREkond.

EREkonna olulised otsused kinnitatakse erakonnasisese hääletuse tulemusel. EREkonnal ei ole poliitilist juhatust, mis määraks, mida tohib ERE poliitilise agendana käsitleda ning mida mitte. ERE maailmavaateks on environmentalism ehk elukeskkonna säilitamisest lähtumine. See, kuidas me organisatsioonina suhestume ühte või teise poliitilisse küsimusse, tuleneb kas küsimuse keskkonnajäljest või kujuneb liikmete ühisel otsusel.

EREkonna kõrvale on loodud tegutsema kogukondlik ühisloome võrgustik “Parem Ilm”, kuhu koondunud spetsialistidega koostöös peaksime hakkama nutika maheriigi / maheda nutiriigi mudelit välja töötama. Sellesse nutika maheriigi töögruppi võivad kuuluda ka teiste erakondade esindajad. Küll aga soovime me välistada koostöö, mille eesmärgiks on vaid poliitiline rohepesu. ERE ei ole huvitatud poliitilisest kemplemisest vaid elamisväärse tuleviku tagamisest.

*

Loodan, et see vastus oli ammendav neile, kes tahtsid teada, kas ERE ja Rohelised on tegelikult üksjaseesama. Ei ole. ERE esindab täiuslikku nutika maheriigi kontseptsiooni. Meie erinevus Rohelistest on nagu rohemajanduse erinevus sinimajandusest: me ei soovi olemasolevat riiki natuke rohelisemaks muuta, vaid hoopis teistel alustel tööle panna. Et Eesti riik saaks säiluda nõtkelt, omakultuursena ja samal ajal innovatiivsena.

—-
* Mihkel Kangur selgitab: “Säilenõtkus” on ökoloogiast üle võetud termin, inglise k. resilience, mis tähendab paindlikku säilimisvõimet, omadust püsida elus ka keskkonnatingimuste ekstreemsel muutumisel eluspüsimise piiridest väljapoole. Metafoorne võrdlus on pajuoks, mis suudab tükk aega painduda, enne kui murdub, vs. kaseoks, mis on rabedam ja vähem säilenõtke. Säilenõtkuse terminit on mõistlik hakata tarvitama jätkusuutlikkuse asemel. Kuna ees seisvad väljakutsed on suured ja me ei saa enam ilmselt katastroofi ära hoida, siis peame  ühiskonda valmistama ette kohanemiseks. Kuna “jätkusuutlikkus”, “säästev areng” jne on liialt üle ekspluateeritud, siis on soovitav kasutada uut paremini olukorda edasi andvat terminit.

Jaga seda elurikkust ka teistega!