Piret Räni: miks ma liitusin ERE-ga

Piret Räni: Miks ma astusin Elurikkuse Erakonda

MIS MIND ELURIKKUSE ERAKONNA JUURES ENIM KÕNETAB?
Minu jaoks on Elurikkuse Erakonna puhul tähtis, et me saame rääkida teadlaste erakonnast, teadmispõhisest ökoriigist, teaduspõhistest haridusuuendustest ning teadlaste koostööst kogukonnaaktivistidega. Eri valdkondi uurivad spetsialistid on kokku kogunenud, et panna omad teadmised kokku ning arendada ühiselt Eestile uuenduslikku tegevuskava, uut Suurt Lugu – visiooni Ökoriik Eestist, väikesest innovaatilisest imest, mis saaks olla eeskujuks tervele maailmale.
Ühiskonnas on vajadus uue suure narratiivi järele ning Elurikkuse Erakond näeb võimalust luua see narratiiv teadus- ning kogukonnapõhise uuendusliku sinimajandusliku ökoriigina.
KUIDAS MA ELURIKKUSE ERAKONNA SEATUD SIHTE ENDA JAOKS MÕTESTAN?
Mina näen Elurikkuse erakonna algatusrühma poolt kirja pandud arengusuundi silmitsedes kolme olulist teemat:
  • kogukonnapõhisus ja inimesekesksus,
  • teaduspõhine ja innovaatiline sinimajandus,
  • elu võimalikkuse säilitamine.
Kogukondade teema lõimib nii hariduse, majanduse kui laiapõhjalise julgeoleku ehk sotsiaalvaldkonna. Kogukonnast kõneldes räägitakse inimestest, tasandist, kus inimesed jõuavad üksteist tunda ning teineteisele tuge pakkuda. Kogukonnad omakorda saavad grupeeruda alt üles, kuni on hõlmatud kogu territoorium ning moodustub riik. Ka majandusmudelid peavad välja kasvama kogukonnavaatest, ka sellest on ilusasti juttu Gunter Pauli Sinise majanduse raamatus. Kui majandustegevusi korraldatakse nii, et kogukonnast on kõik soovijad seotud, kõik saavad panustada ning ei teki heidikuid, lahendub suur osa sotsiaalprobleemidest.
Tänu nimele Elurikkus on hea võimalus rääkida elust, tähtsustada elu võimaldavate ökosüsteemide hoidmist ning parendamist ning anda uut sisu mõistele heaolu – siduda see lahti majanduslikust rikkusest ning täita mõtestatuse rikkusega. Elu kaitse, maailma tervisest inimese terviseni.
Kõiki tegevusi peaks katma sinimajanduslik vaade, et ei tehta vähem halba, vaid rohkem head. Majandusüksused peaksid tagama, et ühisvara seisund oleks nende tegevuse tagajärjel pigem parem kui halvem ja ka inimsüsteemid peaksid tagama, et kogukonnas õitseks õnn ja rõõm, st heaolu kasv toimiks üksikisiku kuuluvustunde läbi.
Kogukondlik õlatunne on oluline. Sama olulised on isikuvabadused, inimõigused, kõigi heaolu, vaesuslõksust väljumine, laiapõhjaline kõigile avatud tervishoid jne.
Vaid vabad ja terved inimesed moodustavad toimiva, kõiki kaasava kogukonna.
MIKS MA VALISIN JUST ELURIKKUSE ERAKONNA?
Minu jaoks on oluline suur pilt. Mind on huvitanud erakondade puhul eeskätt, milline on nende visioon tuleviku Eestist, kuhu nad soovivad tüürida ja kuidas ning milliste poliitikatega soovitakse tulemuseni jõuda.
Näiteks lähevad mulle korda teemad:
– ühiskond: milline on vaeste ja rikaste suhe, kuidas teha et ei kisuks klassiühiskonnaks, kuidas hoida vaimset eliiti panustamas ilma klassideta, kuidas hoida sidusust nii vanuse-, rahvus- kui kultuurigruppide vahel, kuidas luua olukord, et kõik tahaksid oma riigi õnnestumiseks panustada ja et tulemusena kõigil oleks võimalikult hea.
– majandus ja keskkond – kuidas teadvustatakse globaalset keskkonnakatastroofi serval seismist ja kas ollakse mõelnud mida teha, kuidas vähendada keskkonnakoormust, kuidas minna üle ringmajandusele / sinisele majandusele, kuidas saavutada suurprojektide puhul keskkonnaga eelisarvestamist, kuivõrd kaasatakse teadlasi arendustesse enne arendamist, milline on suhe võimalikku suunda eesti ökoriigiks, jne.
– kultuur – et uue loomine oleks tagatud, et ei tähendaks museaalse konserveerimist.
Elurikkuse Erakond pooldab uuenduslikku ökoriiki, keskkonnakaitset, sinimajandust, inimese poole haridust, teaduse toetamist ning kogukonnapõhist ühiskonda.
Kui kõik hästi läheb, võiks nende väärtuste baasilt saada lahendatud ka mulle olulised teemad.
Viimastel aastatel olen ma korduvalt vaaginud, et milline erakond võiks olla see õige, mille abil saaks ka ise kaasa rääkida Eesti riigi arengutes. Mõned aastad võtsin hoogu, et läheneda sotsidele, siis jälle piilusin, millise ukse kaudu võiks olla kõige parem roheliste juurde siseneda. Kogu aeg jäi aga midagi puudu, see miski, mis paneks päriselt seda sammu astuma. Kumbki mu lemmikutest ei tundunud täiuslik valik paadunud maailmaparandaja jaoks, kord kahtles minus keskkonnaaktivist, kord jälle visionäär.
Võib-olla see miski, mida ma otsisin, oli poliittehnoloogiatest suurem lugu, plaan, mis pakuks Eestile keskkonnateadliku visiooni. Mitte just uus IME, aga vähemalt arusaamine, mille saavutamiseks üldse poliitikaid tehakse. Nägemust, milliseks võiks Eesti kujuneda, mille taha saaksid selle valiku teinud isikud ühiselt koonduda.
Kummalisel kombel ma ei leidnud, et olemasolevatel erakondadel oleks selline lugu olemas. Toimub kulgemine valimistsüklist valimistsüklisse, aga mille nimel?
Elurikkuse Erakonna pealiseesmärgiks on Eesti uue Suure Loo – Ökoriik Eesti, eeskujuks kogu maailmale – koostamine. Seeläbi on sellest alles loomisjärgus olevas erakonnast saanud ainus poliitüksus Eestis, kellel on ees selge siht, mille suunas tüüritakse ning mille saavutamiseks omi poliitikaid välja töötatakse.
KUIDAS MA SUHTUN SELLESSE, ET ELURIKKUSE ERAKOND EI SOOVI END OLEMASOLEVAL POLIITTELJESTIKUL MÄÄRATLEDA?
Inimesed, kes on kokku kogunenud Elurikkuse Erakonda, on kõik väga erinevad, meie vaated ning kohad tavapoliitilises teljestikus ei pruugi kattuda. Ma usun, et kui me jätame sildid kõrvale ning räägime ainult päriselt olulistest asjadest, oleme me kõik omavahel sarnasemad kui siltidega maailmas.
Elurikkuse Erakonna algatusgrupp on pannud paika olulised arengusuunad ning neid kokku võtva pealisidee – uue suure loo Ökoriik Eesti loomine. Seda suurt lugu luues peab lahti laskma vanadest poliitsõnadest ja -ideedest. Peab mõtlema, mida me tegelikult tahaksime. Unistama suurelt, suunaga tulevikku, mitte ühe jalaga saja (või seitsmesaja) aasta taguses ajalookatkestuses kinni olles. Vaatama peab ettepoole, hoolimata sellest, et võimalikud prognoosid on väga hirmutavad. Ökoloogid ütlevad, et võimalus inimkonnana ellu jääda ning eesti kahesajandat juubelit tähistada on alla ühe protsendi.
Mida on vaja teha, et inimese eksistents maakeral oleks võimalik ka tulevikus?
Mida vajab tuleviku inimene?
Need on olulised küsimused, millele vastamise nimel me peaksime suutma oleviku kemplemised kõrvale panna ning üheskoos leidma võimaluse selle üheprotsendise ellujäämisvõimaluse otsimiseks.