663 OLIVER LOODE

663 OLIVER LOODE

Inimõiguslane, põlisrahvaste hoidja

Elan Otepää aedlinnas ja pean end esimest põlve lõunaeestlaseks.

Olen inimõiguslane, kelle erihuviks on põlisrahvaste õigused ja kestlik areng. Minu selle valdkonna  pädevus põhineb eelkõige 10-aastasel aktivismil rahvusvahelises soome-ugri liikumises, mille jooksul algatasin soome-ugri kultuuripealinnade liikumis, mida vean siiani. Lisaks olin ÜRO Põlisrahvaste Püsifoorumi (UNPFII) ekspertliige aastatel 2014-2016, sh aseesimees 2015 ja raportöör 2016, ja töötasin inimõigusorganisatsioonis Minority Rights Group International’is (London) kultuuriprogrammide juhatajana (2015-2017). Koostöös Inimõiguste Instituudiga olen toetanud nii krimmitatarlaste kui Ukraina põlisrahva õigusi ja seisan aktiivselt Krimmi deokupeerimise eest rahvusvahelise liikumise #LiberateCrimea ühe kõneisikuna. Lükkan käima MTÜd Põlisrahvaste arengu keskus.

Enne enda erialast leidmist inimõiguste alal tegutsesin turismiarenduse ja kohaturunduse konsultandina Eestis ja Venemaal ning strateegiakonsultandina USAs. Kõrghariduse omandasin Pennsylvania Ülikooli Wharton School’ist  majandusteaduse alal.

Miks?

Liitusin Elurikkuse Erakonnaga ja kandideerin Kagu-Eesti ringkonnast Riigikokku selleks, et seista vastu üleilmse rahamasina üha tugevnevale ja hoolimatumale survele Eesti loodusele – eelkõige meie metsadele ja veekogudele. Kandideerin ka selleks, et seista Riigikogus Eesti rahva põliste väärtuste, meie põliskogukondade, -keelte ja pärandkultuuri elujõulisuse eest.  Soovin, et riigivõim tuleks rahvale lähemale, kuulaks teda, kõneleks temaga ja arvestaks temaga otsuste tegemisel – seetõttu toetan innukalt Elurikkuse Erakonna otsedemokraatlikku suunda ja kavatsen anda oma panuse otsedemokraatia ehk siis rahva tõelise võimu võidukäigule Eestis.

Mida?

Valituks osutumise korral Riigikokku on minu esimene lojaalsus oma valijatele – Kagu-Eesti elanikele – kelle heaks esindajaks soovin saada. Minu töö Riigikogus peab kaasa aitama eelkõige Kagu-Eesti kui piirkonna ja selle elanike elukeskkonna ja elujärje parandamisele. Riigikogus ei kavatse ma lihtsalt istuda, vaid oma valijate ja Kagu-Eesti kui piirkonna kestliku arengu eest iga päev võidelda nii, et sellel oleks ka tulemusi.

Kuidas?

Kõigepealt luban, et ei hääleta Riigikogus ühegi otsuse poolt, millest võib tulla kahju Eesti loodusele. Tselluloositehase saaga jooksul veendusin, et mind tõesti ei huvita Eesti SKP kasvatamine ja uute töökohtade loomine, kui selle hinnaks on meie metsade laastamine ja veekogude reostamine. Soovin, et meie majandus areneks ja kasvaks vaid keskkonnaga kooskõlas ja seda toetades ning et loodavad töökohad oleksid keskkonnamõjude seisukohast puhtad – just seda visiooni pakubki Elurikkuse Erakonna mahe nutiriik. Est-Fori taolised riiulifirmad, kes ajavad mesijuttu oma hämara päritoluga miljardilistest investeeringutest, tuleb hoida kaugemale Eesti looduse ja meie kõigi elukeskkonna saastamisest. Ka Riigikogul on siin oma roll – kasvõi selles, et mitte vastu võtta rumalaid ja keskkonda ohustavaid seadusi või seadusemuudatusi.

Teiseks, seisan Riigikogus selle eest, et nii maa- kui linnakogukondadel – külaseltsidel, linnaasumitel jne – oleks rohkem sõna- ja otsustusõigust küsimustes, mis otseselt mõjutavad nende looduskeskkonda ja loodusressursside kasutust. Praegune kaasamisprintsiip on ilmselgelt ebapiisav ja seegi on sageli vaid formaalsus, kohustamata otsustajaid kogukonna arvamusi arvesse võtta. Seetõttu toetan järkjärgulist, kuid sihikindlat üleminekut kogukondade kaasamiselt nende nõusoleku tagamiseni, lähtudes seejuures maailma põlisrahvastele kohaldatavast vaba, eelneva ja informeeritud nõusoleku põhimõttest. Lihtsustatult tähendab see, et kui külaselts tõepoolest ei taha oma territooriumile mõnda tehast, siis on tal õigus seda välja öelda ja seda tehast sinna ei tule. SKP-d kasvatame ja töökohti loome aga muul moel: mahedalt ja nutikalt.  

Kolmandaks, soovin Riigikogus algatada Eesti keeleseaduse muutmise, mille tulemusel Kagu-Eesti põliskeeltele – võru ja seto keeltele – omistataks regionaalkeelte saatus nende ajaloolistel asualadel – vastavalt Vana-Võrumaal ja Setomaal. See omakorda looks täiesti uued võimalused nende keelte kestlikuks arenguks ja hoogustaks ka pärandkultuuril põhineva loovmajanduse, sh kultuuriturismi arengut Kagu-Eestis.

ELURIKKUSE ERAKOND

Oleme registreeritud erakond alates 21.11.2018.
Reg.nr: 80557923
E-post: info(at)elurikkuseerakond.ee