Teema „Teaduspõhine ökosüsteemne mahekultuurne rahvusriik Eesti” arvamusfestivalil.

Arvamuspõhiselt ideekorjelt teadmis- ja teaduspõhisele tasandile tõusmine enne otsustamist ei vaja põhjendamist.

Eesti looduse, rahvuse, keele ja kultuuri kestmise ja arengu eelduseks, alusväärtuseks on  eluvormide mitmesugusus, paikkonna looduse omanäolisus ja eripäraste rahvuskultuuride mitmetahulisus, mille ühisnimetajaks on Mikk Sarve pakutud põlis-eesti mõiste – elurikkus*. Eelduseks elurikkuse elluviimisel on MAHEKULTUURNE MÕTTE- JA ELULAAD, inimese ja Looduse harmooniline kooselu, vastandina senisele vabaturumajanduslikule elukorraldusele, milles suurtööstus on viinud looduse planetaarse rüüsteni, süveneva vägivallani, elukeskkonna reostuseni üle taluvuse piiri (antropotseen), ähvardades ökokatastroofiks paisuda***

Mahekultuur kannab kahte süvatähendust:

MAHE on eelkõige puhtus mitte ainult põllul ja toidus, vaid eelkõige mõtetes ja tunnetes – vaimses keskkonnas, kus sünnib säästlikkus, loodu hoidmine, hoolivus, ausameelsus, emalikkus, vägivallatus; ületarbimisest, hedonismist, kõigest mittevajalikust loobumine. Puhtas elukeskkonnas on parimad eeldused elada hingepuhtuses.***

MAHEKULTUUR on hinge süvakultuur, südametunnistus, ja mõtte kõrgkultuur, professionaalsus. Mahekultuursed ei vastandu, vaid eristuvad, eelistavad konkurentsile koostööd, nad kiirustavad aeglaselt.*** Mahe on vahe ja lahe.* Kultuuril on kindlasti ka kvaliteedi tähendus (võrdle: kultuurne –  ebakultuurne käitumine jm).

Mahekultuursesse Eestisse jõudmiseks vajame:

Rahvastiku taaste kindlustamist, kultuuri ülimuslikkust kõigis eluvaldkondades, sest kultuur on inimarengu siht, kus majadus on vahendi rollis. Me vajame vabaturu ökosotsiaalseid piiranguid, mitte kasvu- vaid tasa-arengut****, mahedat toimemajandust, mis rahuldaks nii praeguse kui ka tulevaste põlvkondade vajadusi ja püüdlusi. Me vajame pärandkultuurilise haja-asustuse, üksiktalude süsteemi taaselustamist, metsavaikust eeskätt  hingetoiduks, aga meil mets tapetakse. Mahekultuur eeldab maa ja metsa välismaalastele müügi lõpetamist, lageraie piiramist, püsimetsandusele üleminekut, suurushullustuse (Rail Balticu otsetrassi, metsarüüste), liig-linnastumise peatamist, kodu- ja, paigavaimsusest lähtumist,***; rahvusmaastike ja pühapaikade kaitset, põldude vahele looduslike õites heinamaade loomist mesilastele jt tolmlejaile, kaevanduslubade väljaandmist ainult koos kaevetööde lõpetamise tähtaja ja külale vastuvõetava puhkemaastiku projekti esitamisega. Vajame seisatamist järelemõtlemiseks, enesesse jõudmiseks, aga meid sunnitakse aina kiiremini ja kiiremini kihutama raudteel, maanteel, eluteel… Me vajame: et Vaim võimustuks ja võim vaimustuks, et Maakogu kujuneks Riigikogule võrdväärseks partneriks!*** Rahvus on suurim, isiksuseülene sotsiaalne subjekt, seetõttu on rahvusriik kõige loomulikum, pool-looduslik kogukondlik ühendus, kus isamaa on rahvuse kodu.

Viidatud allikad:
*Kull, Kalevi 2018. Sõna «elurikkus» sobib nii erialakeelde kui erakonna nimeks. Postimees 6. 09.
**Donella H. Meadows ao 1972, The Limits to Growth. A Report for the Club of Rome’s.
***Einasto, Rein 2017. Mahe-Eestist rahvusriikluseni. Inimkesksusest ökosüsteemsuseni. Mõtisklusi- Akadeemia 2017/7.
***Einasto, Rein, Vaino, Maarja 2018. Eesti rahvusriik kui ökosüsteem. Raam: „Ökosüsteemsus”. Schola  Biotheoretica  XLIV.
***Einasto, Rein 2018. Kodutundest ja paigavaimust maherahvusriigini. Mulkide Almanak 28.
****Vasser, Madis 2019: Tasaareng ehk miks majandus ei pea kasvama. Müürileht 14. jaanuar

Rein Einasto,
Tallinna Tehnikakõrgkooli emeriitprofessor, paevana, Eesti Rohelise Liikumise algatusrühma liige

Jaga seda elurikkust ka teistega!