Põhikiri

MITTETULUNDUSÜHINGU

„ELURIKKUSE ERAKONNA ASUTAV KOGU“

PÕHIKIRI

  

I ÜLDSÄTTED

 1.1         Mittetulundusühing „Elurikkuse erakonna asutav kogu“  (edaspidi ühing) on avalikes huvides tegutsev füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus.

1.2. Ühingu nimi on „Elurikkuse erakonna asutav kogu“ ja ühingu asukoht on Eesti.

1.3. Ühing on sõltumatu organisatsioon ja ei ole ühegi teise organisatsiooni osa.

1.4. Ühingu eesmärk on luua erakond, mis:

  • toetab ja võimendab ärksate kodanike, kogukondade ja kodanikeühenduste häält avaliku elu korralduse sh riikliku poliitika kujundamisel ja elluviimisel;
  • annab erinevatel haldustasanditel väljundi ja võimendi aktiivsete ühiskonnaliikmete algatus- ja isetegemisvõimele;
  • võimaldab Eesti riigil ja siinsetel kogukondadel reageerida arukalt ja paindlikult nii maailmas kui kohalikes kogukondades aset leidvatele ühiskondlikele ja keskkonnaseisundi muutustele;
  • tegutseb järgmistel strateegilistel arengusuundadel:
    • öko- ja digiriigi terviklahendus
    • alt üles toimiv, tõhus riik
    • tehnoloogilistele ja ühiskondlikele muutustele vastav, paindlik haridusmudel
    • kogukondade ja ühistegevuse Eesti
    • laiapõhjaline julgeolek kõigis eluvaldkondades;
  • suurendab eeltoodu kaudu sisulist julgeolekut üksikisiku, kohaliku kogukonna, eesti ühiskonna ning Eesti riigi heaolu ja julgeoleku tasanditel.

1.5. Oma eesmärkide saavutamiseks viib ühing ellu järgmisi tegevusi:

  • algatab erinevatel alustel organiseerunud kodanikele ja kogukondadele poliitika kujundamises ja teostamises osalust võimaldava ühisplatvormi, mis toimib organisatsioonina Mittetulundusühingute Seaduse ning Erakonnaseaduse alusel ja registreeritakse erakonnana;
  • töötab välja Erakonnaseadusele vastavalt toimiva ühistulise organisatsiooni põhikirja, sõnastab tegevuse aluseks olevad väärtused ja põhimõtted, kujundab struktuuri ning lepib kokku ja rakendab sisedemokraatia tööriistad;
  • kaasab parimat käepärast pädevust ja kogemust omavaid asjatundjaid erievatest tegevusvaldkondadest;
  • pakub välja täiendavaid mõjusisendeid ja poliitilise tahte esindamise viise ning ühiskondlikke ja tehnoloogilisi lahenduskäike olemasolevatele esindusdemokraatia võimumehhanismidele;
  • esinduskogude valimisel lähtub alati avatud nimekirjade põhimõttest.

1.6. Ühingu tegevuse aluspõhimõteteks on:

  • osalus – probleemilahendused, algatused ja otsused on alt-üles võimendatud ja tagasisidestatud;
  • subsidiaarsus – otsused peavad sündima madalaimal põhjendatud haldustasandil ja otsusest mõjutatud liikmetele võimalikult lähedal;
  • hajutatus – otsustuskohad on võrgustikupõhiselt hajutatud;
  • alusväärtuste pidevus – sõnade, tegude ja tegutsemise vahendite kokkusobivus peavad langema kokku, tuginedes samale väärtusiseloomule;
  • avatus ja õppimine – inimesed peavad saama õppida kogemusest omavahelise õppimise/õpetamise kaudu nii üksikisikutena kui ka koos, õppiva organisatsioonina;
  • selgus ja läbipaistvus – otsustusprotsesside ning vastava vastutuse arusaadavus ja nähtavus on ühingu tegevuses osalejatele tagatud.

 

II ÜHINGU LIIKMEKS VASTUVÕTMISE JA ÜHINGUST VÄLJAASTUMISE NING VÄLJAARVAMISE KORD JA TINGIMUSED

2.1. Ühingu liikmeks võib astuda iga füüsiline isik, kes nõustub ühingu eesmärkidega ning on nõus järgima ühingu põhikirja.

2.2. Ühingu liikmekandidaat peab esitama kirjalikku taasesitamist võimaldaval moel (sh digitaalsel)  avalduse Asutavale Kogule või Volikogule, mis hiljemalt ühe kuu jooksul arvates avalduse saamisest teeb liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise otsuse ning teeb selle teatavaks avalduse esitanud isikule.

2.3. Liikmemaksu tasuvad või panustavad ühingu tegevusse liikmemaksu tasumisega võrdsustatud viisil kõik ühingu liikmed. Liikmemaksu või selle tasumisega võrdsustatava panuse suuruse ja vormi ja vormi üle otsustamine kuulub Asutava Kogu või Volikogu pädevusse.

2.4. Kõik Ühingu liikmed saavad ühingust välja astuda Juhatusele esitatava kirjaliku avalduse alusel.

2.5. Ühingu Asutav Kogu või Volikogu võib ühingust välja arvata liikme, kelle tegevust ta hindab ühingu põhikirja eiravaks või  ühingu eesmärkidele vastukäivaks.

2.6. Ühingu Volikogu võib 12 kuud liikmemaksu mitte tasunud või liikmemaksu tasumisega võrdsustatud viisil mitte panustanud liikme ühingu liikmete hulgast välja arvata.

2.7. Ühingu Juhatus teatab viivitamatult väljaarvatavale väljaarvamise otsusest ja selle põhjusest. Väljaarvataval on õigus taotleda otsuse ümbervaatamist Üldkoosolekul.

 

III LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Ühingu liikmetel on õigus:

  • liituda Piirkondade ja valdkondlike Toimkondadega ning asutada valdkondlikke Toimkondi;
  • osaleda kõigil ühingu korraldatavatel sündmustel;
  • osaleda sõna- ja hääleõigusega Üldkoosolekul;
  • saada teavet ühingu tegevuse kohta;
  • astuda ühingust välja;
  • olla valitud ühingu otsustuskogudesse ja juhtorganitesse.

3.2. Ühingu liikmetel on kohustus:

  • tunnustada ühingu eesmärke ning järgida ühingu tegevuses osalemisel põhikirja, ühingu tegutsemise põhimõtteid ning Üldkoosoleku, Volikogu ja Juhatuse otsuseid;
  • tasuda ühingu liikmemaksu või panustada ühingu tegevusse liikmemaksu tasumisega võrdsustatud viisil.

 

IV ÜHENDUSE STRUKTUURIÜKSUSED

4.1 Ühingu peamised struktuuriüksused on territoriaalsel põhimõttel moodustunud Piirkonnad ning valdkondliku ühishuvi ja tegevuse põhjal moodustunud Toimkonnad.

4.2. Piirkond

Piirkonnad on ühingu territoriaalsed üksused, mis langevad kokku Riigikogu valimisringkondadega. Piirkonnas on vähemalt 3 liiget. Piirkonna tegevusest võivad sõnaõigusega osa võtta kõik Ühingu liikmed,  kuid hääleõigus on liikmel tema omal valikul ühes Piirkonnas, milles ta on ühingule esitanud oma kontaktaadressi. Piirkonna tegevusest võivad otsustusõiguseta osa võtta ka Ühenduse liikmeskonda mittekuuluvad isikud.

Piirkonna otsustuskord, juhtimisstruktuur, tegevuskava ja teemafookused on Piirkonna liikmete endi otsustada.

Piirkonnad valivad oma esindajad Ühingu Volikokku. Piirkonna esindatuse mandaatide arv sõltub Piirkonna liikmete arvust. Iga Piirkonna 10 liikme kohta saab Piirkond Volikogus ühe mandaadi. Piirkonnamandaatide ülemiseks piiriks Volikogus on 5 mandaati.

4.3. Toimkond

Valdkondlik Toimkond on teemapõhine.

Toimkonna saavad kokku kutsuda vähemalt kolm Ühenduse liiget. Toimkonna tegevusest võivad sõnaõigusega osa võtta kõik Ühingu liikmed,  kuid hääleõigus on liikmel tema omal valikul maksimaalselt kolmes Toimkonnas,  kuhu ta on hääleõiguslikuna registreeritud. Toimkonna tegevusest võivad sõnaõigusega osa võtta ka Ühenduse liikmeskonda mittekuuluvad isikud.

Toimkonna otsustuskord, juhtimisstruktuur, tegevuskava ja teemafookused on Toimkonna liikmete endi otsustada.

Juhul kui valdkondlik Toimkond tahab saada Volikogus mandaati, peavad selle liikmed esitama Asutavale Kogule või Volikogule taotluse, kus on välja toodud Toimkonna eesmärk, tegevuskava ning nende vajalikkuse põhjendused. Volikogu kinnitab selle põhjal Toimkonna mandaadi(d).

Mandaadiga Toimkonnad valivad oma esindajad Ühenduse Volikokku. Toimkondade esindatuse mandaatide arv sõltub Toimkonna liikmete arvust. Iga Toimkonna 10 liikme kohta saab Toimkond Volikogus ühe mandaadi, kui seda pole põhikirjas sätestatud teisiti. Toimkonnakonnamandaatide ülemiseks piiriks Volikogus on 5 mandaati.

 

V ÜLDKOOSOLEK

5.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on ühingu Üldkoosolek, kus igal ühingu liikmel on üks hääl.

5.2. Üldkoosolek:

  • muudab vajadusel ühingu põhikirja;
  • kinnitab majandusaasta aruande või delegeerib selle Volikogule;
  • kinnitab juhatuse liikmed või delegeerib selle Volikogule;
  • valib Volikogu liikmed või delegeerib selle Piirkondadele ning Toimkondadele vastavalt põhikirjale ja enda poolt kehtestatud korrale;
  • kuulab kord aastas ära Volikogu ja Juhatuse tegevusaruanded ja annab neile hinnangu;
  • valib Revisjonikomisjoni;
  • kutsub vajadusel tagasi Juhatuse, samuti kõik muud ühingu valitavad esindajad ning kogud;
  • otsustab ühingu lõpetamise, liitumise või jagunemise;
  • otsustab muid küsimusi, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

5.3. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest on liikmetele ette teatatud vähemalt 10 päeva enne toimumist ühingu sisekommunikatsiooni kanalites ja vähemalt ühes üleriigilises päevalehes ning sellest võtab osa vähemalt 50% +1 häält ühingu liikmetest. Kui Üldkoosolekul ei ole esindatud vähemalt 50% + 1 häält ühingu liikmetest, kutsub Juhatus kokku ühenduse sisekommunikatsiooni kanaleid kasutades kokku sama päevakorraga uue Üldkoosoleku, mis toimub mitte varem, kui vähemalt seitsme päeva  pärast, aga mitte hiljem, kui kahe nädala jooksul pärast kvoorumi puudumisel otsustusvõimetuks kuulutatud Üldkoosolekut. Uus Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud liikmete arvust.

5.4. Ühingu üldkoosolekul võib otsustada ka muid küsimusi, mida ei ole eelnevalt üldkoosoleku päevakorras teatatud,  välja arvatud ühingu  põhikirja muutmine ja ühingu tegevuse lõpetamine, liitumine või jagunemine.

5.5. Ühingu üldkoosolek peetakse vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. Üldkoosolek kutsutakse Juhatuse poolt kokku, kui ühingu Volikogu või Juhatus leiab selle vajaliku olevat või kui vähemalt 1/10 ühingu liikmeist teeb selleks ühingu Juhatusele põhjendatud ettepaneku.

5.6. Juhatus informeerib oma ühingu liikmeid hiljemalt kümme päeva enne üldkoosoleku toimumispäeva üldkoosoleku toimumisajast ja -kohast ning päevakorrast.

5.7. Kui Piirkond või Toimkond soovib mingi küsimuse arutlusele võtmist järgmisel Üldkoosolekul, peab ta sellest kirjalikult teatama ühingu Volikogule. Volikogu lisab võimalusel nimetatud küsimuse arutelu Üldkoosoleku päevakorda.

5.8. Ühingu Üldkoosolekust võivad hääleõigusega osa võtta kõik ühingu liikmed. Igal hääleõiguslikul isikul on ainult üks hääl. Ühingu liige võib volitada teist ühingu liiget hääletama tema eest lihtkirjaliku volikirjaga. Ühel liikmel ei saa olla üle 5 volituse.

5.9. Juhtudel, milliste kohta ühingu põhikirjas või seaduses pole sätestatud teisiti, loetakse Üldkoosoleku otsus vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalevatest või esindatud ühingu liikmetest.

5.10.  Ühingu põhikirja muutmisel, valitavate esindajate ja kogude tagasikutsumisel ning ühingu lõpetamisel, liitumisel või jagunemisel loetakse Üldkoosoleku otsus vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab vähemalt 90% üldkoosolekul osalevatest või esindatud ühingu liikmetest.

 

VI ÜHINGU VOLIKOGU

6.1. Volikogu on ühingu peamine arutelu- ja otsustuskogu, mis tegutseb käesoleva põhikirja ning enese poolt välja töötatud ja Üldkoosoleku poolt kinnitatud kodukorra järgi.

6.2.  Volikogu pädevus:

  • volikogu esimehe ja aseesimeeste valimine;
  • ühingu tegevuskava ja eelarve kinnitamine;
  • majandusaasta aruande kinnitamine, kui selle on talle delegeerinud Üldkoosolek;
  • Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine, kui selle on talle delegeerinud Üldkoosolek;
  • ühingu tegevuse eesmärkide ja põhikirja muudatuste algatamine;
  • tõstatatud probleemide lahendamiseks ajutiste töörühmade ellukutsumine;
  • valdkondlike Toimkondade loomise taotluste kinnitamine;
  • ühingu liikmemaksu või sellega võrdsustatud panuse suuruse kehtestamine;
  • muude tegevuste algatamine ja küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

6.3. Volikogu moodustub Piirkondadest ja valdkondlikest Toimkondadest valitud esindajatest Piirkondadele ja Toimkondadele eraldatud mandaatide alusel.

6.4 Volikogu kutsub kokku volikogu esimees, aseesimees või vähemalt 1/5 volikogu liikmetest.

 

VII JUHATUS

7.1. Ühingu igapäevast tegevust juhib Juhatus, kuhu kuulub vähemalt kolm, kuid mitte rohkem kui viis liiget.

7.2. Juhatuse pädevusse kuulub:

  • ühingu igapäevategevuse korraldamine;
  • ühingu liikmete arvestuse pidamine ja liikmemaksude kogumine või arvestuse pidamine liikmemaksudega võrdsustatud panuse üle;
  • ühingu tegevuskava ja eelarve koostamine;
  • majandusaasta aruande koostamise ja raamatupidamise korraldamine;
  • ühingu vara kasutamise ja käsutamise korraldamine lähtuvalt seadusest, käesolevast põhikirjast ja volikogu kinnitatud eelarvest ja Üldkoosoleku otsustest lähtuvalt.

7.3. Volikogu valib Juhatuse liikmed Ühingu liikmete hulgast. Juhatuse liige osutub valituks, kui tema poolt hääletab üle poole Volikogu liikmetest. Juhatus valitakse kaheks aastaks.

7.4. Juhatus esindab ühingut kõigis õigustoimingutes.

7.5. Ühingut võivad esindada kõigis õigustoimingutes Juhatuse  liikmed vastavalt Juhatuse koosoleku otsusele.

7.6. Juhatuse liikme võib ühingu volikogu otsusega igal ajal tagasi kutsuda sõltumata põhjusest.

7.7. Juhatus valib enda seast esimehe ja võib valida aseesimehe(d).

7.8 Juhatuse koosoleku kutsub kokku Juhatuse esimees, tema aseesimees või vähemalt 1/3 Juhatuse liikmeist.

7.9. Juhatuse otsused on konsensuslikud. Kui Juhatus ei suuda otsust vastu võtta, saadetakse küsimus lahendamiseks Volikogule.

7.10. Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletamisel osalevad kirjalikku või elektroonilist taasesitamist võimaldaval viisil kõik juhatuse liikmed.

7.11. Juhatuse koosoleku kokkukutsujal on õigus omal äranägemisel paluda koosolekust osa võtma asjatundjaid konsultantidena või ekspertidena, kellel on koosolekul sõnaõigus.

7.12. Juhatus võtab tööle ja vabastab töölt ühingu palgalised töötajad.

 

VIII MAJANDUSTEGEVUS

8.1. Ühingu majandusaasta on 1. jaanuarist 31. detsembrini. Majandusaasta aruanne möödunud aasta kohta tuleb teha liikmetele tutvumiseks kättesaadavaks hiljemalt kaks nädalat enne ühingu Üldkoosolekut.

 

IX LIITUMINE, JAGUNEMINE, LIKVIDEERIMINE

9.1. Ühingu liitumine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras.

9.2. Ühingu likvideerijad on Juhatuse liikmed või Üldkoosoleku poolt määratud isikud.

9.3. Ühingu liitumisel, jagunemisel või likvideerimisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara ühingu Üldkoosoleku otsusega loodavale erakonnale, selle puudumisel teisele mittetulundusühingule.

 

Põhikiri on vastu võetud Tartus, 2. septembril, 2018 a.


 
LIITU MEIEGA