ELURIKKUSE ERAKONNA KANDIDAAT EUROOPA PARLAMENDI VALIMISTEL

134 MIHKEL KANGUR

134 MIHKEL KANGUR

Ökoloog, vanemteadur PhD - Elurikkuse erakonna peaministrikandidaat

Olen 43 aastane, hariduselt ökoloog ning töötan teadlase ja õppejõuna. Olen sündinud ja üles kasvanud looduse ja teaduse keskel. Uurinud ligi 20 aastat, kuidas taimkate on Eestis ja Euroopas arenenud koos inimühiskonnaga ning millised on nende vastasmõjud. See kogemus ja teadmised on toonud mind poliitikasse, sest prognoosid, mida avaldatakse teaduskirjanduses, on üha murettekitavamad. Olen püüdnud neist teemadest rääkida läbi arvukate esinemiste meedias, koolides, ühingutes, kuid tunnen, et sellest ei piisa.  Mu peres on kaks last ja ma tahan, et neil oleks vähemalt sama hea elu kui meil praegu.  

 

Miks Elurikkuse Erakond peab olema Euroopa Parlamendis esindatud?

Elurikkuse Erakond peab europarlamendis olema esindatud, kuna poliitika tegemise viis on muutumas. Nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Inimeste osalemine poliitilistes protsessides on üha enam aktiveerunud. Siiani probleemselt toiminud esindustemokraatial põhinev poliitiline mudel on hakanud hääbuma ja selle asemel otsitakse uut võimalust, kuidas inimesed saaksid otsesemalt poliitikas kaasa lüüa. Elurikkuse Erakond on juba katsetanud digitaalse demokraatia võimalusi ehk küsimuste kiireks lahendamiseks otsustamiseks rahva kaasamist. Samasugust trendi lahenduste saamiseks näeme me erinevates Euroopa Liidu riikides. Elurikkuse Erakond peab astuma sellisetes protsessides vana etableerunud (*kindlas, mugavas positsioonis olema ja end kehtestama) demokraatia asemele, et jõuda sisulise demokraatiani.

Mis on esimesed teemad, millega tegelemise te enda ülesandeks võtate?

Meid ootavad ees väga olulised globaalsed keskkonnaväljakutsed, mille lahendamine sõltub sellest, millisel viisil ja kuidas poliitikat tehakse. Keskkonnaküsimustega tegelemine on praegusel hetkel proriteet number üks, sest vastasel korral inimene liigina ja Eesti riigina lihtsalt ellu ei jää. Euroopa Liit on olnud globaalse majandusliku mõjuga ning Euroopa Liidul endal on vajadus hakata kiiresti taastama erinavaid ökosüsteeme selleks, et tagada meie elujõulisus ka tulevikus. See tähendab ka majandusmudelite muutumist. Majandus peab pöörduma rohkem osüsteeme taastavate majandusmudelite poole ning me peame ka otseselt raha investeerima, et looduskeskkond saaks taastatud. See tähendab julgeolekusüsteemide arendamist – puhta toidu, vee ja õhu  julgeolekut, füüsilist turvalisust, mitmekülgset ja arendavat noorust ning väärikat vananemist. Me teame kliimamuutustest küllalt palju, kuid vähem on räägitud massilisest liikide väljasuremisest, muldade hävingust ja süvenevast joogivee puudusest. Milliseks muutub maailmakord juhul, kui looduse poolt pakutavad hüved ei suuda enam inimkonda kanda, võime näha praegu Süürias.

Euroopa Liidul on vaja keskkonnaküsimustega tegeleda ka väljaspool ELi, sest just nii saame vähendada pagulaste jõudmist siia. Keskkonnaküsimustega tuleb tegeleda seal, kus need tekivad.

 Praegune majandusmudel ja poliitiline juhtimissüsteem, mis on selle majandusmudeliga seotud, on loonud meile tingimused, kus ebavõrdus on rikkamate ja vaesemate vahel aina kasvanud ja neid ei ole tasandatud. Erinevate sotsiaalmeetmetega tuleb tagada see, et inimeste ligipääs tööle, võrdsele tasustamisele, õiglasele tasustamisel see tuleb tagada. Näiteks me teame, et Eesti teadlastele on kehtestatud madalamad töötasu määrad kui on mujal Euroopa Liidus. Läbi ettevõtluse toetamise, võrdsemate ligipääsuvõimaluste, innovatsiooni arendamise see loob kõrgema töötasuga ametikohti. Läbi parema hariduse, läbi parema täiendkoolituse on võrdsemad võimalused saada tuge enda ettevõtluse arendamiseks. See loob täiendavaid töökohti ja kõrgemaid palku.

Millele Elurikkuse Erakond kindlasti vastu seisab?

Vastanduda kavatseme kindlasti bürokraatia vohamisele, mis hävitab kohalikke kogukondi, väikeseid ettevõtteid, kammitseb nende arengut, on loonud ebavõrdsed tingimused ja ebavõrdse ligipääsemise ressurssidele. Osavamad ja suuremad ettevõtted, kes suudavad läbi närida bürokraatiast, kaastes vahel ka korruptiivseid võtteid, saavad eduseisundi. Väiketootjatele peab Eesti ja Euroopa turule sisenemine muutuma lihtsaks,  nende tarbeahelad peavad muutuma lühemaks, et nad oleks premini hoitud ja toetatud. Peame bürokraatia vähendamisega tegelema, et saada väikeettevõtjatele paremaid ja võrdsemaid tingimusi turul osalemiseks.

Mihkli teemad on teadusrohke sinimajandus ja ökosüsteemide taastamine

 

 

Artiklid:

 

  1. Poliitiku ökoloogiline saabas. KesKus 12.2018
  2. Miks meil on vaja muuta poliitika tegemise viise? 17.11.2018, ERR
  3. Mihkel Kangur: peame valima keskkonda taastava majanduse. 13.11.2018, ERR
  4. Teadus ja tasu. 10.11.2018, Sirp 
  5. Miks ei saa usaldada uuringuid 9.11.2018, Postimees
  6. Mitte keskkonnal pole probleemid vaid inimkonnal. 30.10.2018, Bioneer
  7. Keskkonnatund – Mihkel Kangur. 24.10.18, IDA raadio
  8. Mihkel Kangur “Keskkond”, 18.10.2018, Jaik/Von Krahl/ERR 
  9. Mihkel Kangur: inimkond on suutnud sajandiga muuta ökosüsteemide toimimist sellisel määral, et see hakkab ohustama meie heaolu, 18.10.2018, Alkeemia 
  10. Kuidas seletada metsa rahakallistajale?10.10.2018, Eesti Ekspress 
  11. Prügi metsa all pole lihtsalt kole, vaid ka ohtlik. 11.09.2018, ERR Novaator
  12. Hommik! Mihkel Kangur. 13.09.2018, R2
  13. Teadlane selgitab, mis prügiga looduses juhtub. 10.09.2018 Novaator 
  14. Õpetajate palgatõusust ja töö tasust. 6.09.2018, Postimees
  15. Elurikkuse erakonnal on lihtsam 500 liiget kokku saada kui Eesti 200-l.05.09.2018, ERR
  16. Maailm puhtaks ühe päevaga. 02.09.2018, Põhja-Tallinna Sõnumid
  17. Mihkel Kangur ja Priit Humal: RailBaltiku projekt muutub  üha kallimaks
  18. Ökoloog Mihkel Kangur rääkis plastikust joogikõrte kahjulikusest loodusele. 16.07.2018, Ringvaade, ERR
  19. Teadlane teab: mitte-minu-tagahoovis-suhtumise taga on reaalsed mured. 11.06.2018
  20. Podcast BUUM: mis on sinine majandus & kuidas sellest kasu saada?
  21. Kuidas ma ühekordseid nõusid kasutades langesin rohepesu ohvriks. 4.07.2018, Eesti Ekspress
  22. Biolisandid kütuses mõjuvad keskkonnale katastroofiliselt. 30.05.2018, Eesti Ekspress 
  23. Vakra ja TLÜ teadlane: muinasjutt, et põlevkiviahjudes hakatakse põletama vaid oksi ja kände, pole lihtsalt võimalik 25.05.2018, Eesti Päevaleht
  24. Tallinna lähistele plaanitakse Euroopa suurimat liitiumirikastamise tehast, 24.05.2018, Postimees
  25. Loodus muudab teadlased murelikuks. 18.05.2018, Kroonika
  26. Mihkel Kangur filmist “Roheline vale”: paaris kohas ma poetasin pisara. 14.05.2018, ERR
  27. Looduse ja inimeste vahelised suhted. 04.05.2018, Vasar
  28. Mis ärritab elanikke uusarenduste juures enim? 30.04.2018, Postimees
  29. Teadlaste murekoht – teadmistest pole kasu, kui need ühiskonda ei jõua. 13.04.2018, ERR 
  30. Milleks linnas puud? 02.04.2018, Põhja-Tallinna Sõnumid
  31. Mihkel Kangur kellakeeramisest: ma ei ole valmis loobuma augusti pikematest õhtupoolikutest, 26.03.2018, ERR
  32. Avalikult: miks me kaebame Rail Balticu maakonnaplaneeringute kinnitamise otsused kohtusse, 23.03.2018, Postimees
  33. Väärtuspõhine majandus kui strateegiline paratamatus. 22.02.2018. Avatud akadeemia loeng, TLÜ
  34. Ökoloog esifeministile: lapse sündimise fakt iseenesest ei saa olla keskkonnavaenulik. 16.02.2018, Õhtuleht
  35. Oskuslikult istutatud kõrghaljastus aitab säästa tervist ja küttearvet. 26.01.2018, ERR
  36. Eesti metsad – kas lageraided ja puupõllud on meie olevik ja tulevik? 20.12.2017, ELKS jõulukonverents
  37. Teadlastel on tekkinud pretraumaatilise stressi sündroom – nad näevad tulevat katastroofi, aga midagi teha ei saa. 17.12.2017, Pealinn
  38. Väärtuspõhine ettevõtlus kui strateegiline konkurentsieelis.  28.10.2017 Õigel ajal õiges kohas 
  39. Drapetomaania. Põgeneda ihkavate orjade haigus Eesti metsades. 26.09.2017, Eesti Päevaleht .
  40. Tallinna Ülikooli õppekava saab ülemaailmselt tunnustatud sertifikaadi. 01.09.2017, Bioneer
  41. Ökoloog Mihkel Kangur: Orkaan Irma on midagi enneolematut, suured tormid võivad ohustada ka Euroopat, 01.09.2017, Seitsmesed uudised
  42. Tallinna tark rohelus saagu Euroopale eeskujuks. 07.08.2017, Postimees
  43. Rohelised paluvad presidendil jätta Rail Balticu seadus välja kuulutamata. 29.06.2017, Äripäev 
  44. Mihkel Kangur: Leidke looduses lemmikpaik, kus ennast õnnelikuna tunda. 20.06.2017, Terviseleht
  45. Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõust rääkis Eesti Geograafia seltsi president Mihkel Kangur, 19.06.2017, Terevisioon, ERR
  46. Viis seltsi-klubi riigikogule: jätke Rail Balticu lepe sellisena ratifitseerimata. 19.06.2017, Eesti Päevaleht
  47. Küsimus, millele võiks osata iga riigikogu liige enne hääletust vastata. 05.05.2017, Postimees
  48. Mihkel Kangur: põllumajandussaaki jätkub veel vaid 60 aastaks, 09.04.2017, Pealinn 
  49. Las teised kannatavad tuleviku nimel! 29.03.2017, Postimees
  50. Milleks säästva arengu haridus? 02.03.2017, EDASI
  51. Avalik kiri Eesti metsa kaitseks. 05.12.2016, Alkeemia
  52. Eesti teadlane juhib Maa tulevikku. 23.11.2016, Forte
  53. RAIL BALTIC: Kui põder ei taha üle ökodukti minna. 17.11.2016, Maaleht 
  54. Keskkonnateadlane: katastroof tuleb, küsimus pole mitte “kas?”, vaid “millal?” 20.10.2016, Alkeemia
  55. Hallo, Kosmos! Kadri Taperson, Mihkel Kangur, 13.10.2016, ERR
  56. Ühe minuti loeng: ühisvaratragöödia. 08.02.2016, Novaator
  57. “Laboris” võeti luubi alla kliimalepe ja pagulasandmed, 21.12.2015, Labor
  58. Teaduse meelelahutuslikkus. 01.06.2015, Labor
  59. Kurtna järvede veetaseme langus ohustab joogivee kvaliteeti, 10.05.2015, ERR
  60. Ühe Minuti Loeng: Milline näeks Eesti loodus välja ilma inimese sekkumiseta? 12.10.2014, Novaator
  61. Kukkuv Õun 28.09.2014
  62. Ühe minuti loeng: kas maakera suudab inimest kanda? 05.09.2014, Novaator
  63. Mihkel Kangur: Maa ökosüsteem ei suuda varsti inimkonda enam kanda. 06.01.2014, Eesti Päevaleht 
  64. Maailma päästab su oma peenar. 06.12.2013, Maaleht
  65. Jalutades Jaapani Alpides 15.06.2013, GO Reisiajakiri
  66. Kukkuv Õun 12.05.2013
  67. Paleogeograafid ennustavad tulevikku. 24.04.2012, Novaator
  68. Kas keskkonnaprobleemide lahendus on elustiili ja maailmavaate muutus? 05.06.2011, Eesti Päevaleht
  69. Ülikoolid ühendavad jõu, et edendada rohelist mõtteviisi. 12.10.2011, Novaator
  70. Paleogeograafia kui tööriist looduse “mälestuste” uurimiseks. Tallinna Ülikool, Vimeo
  71. Kangur ja Allaste: Keskkonnal ei ole probleeme, inimestel on. 07.05.2012, TLÜ ajakiri

ELURIKKUSE ERAKOND

Oleme registreeritud erakond alates 21.11.2018.
Reg.nr: 80557923
E-post: info(at)elurikkuseerakond.ee