Sissejuhatus

Eesti infoühiskonna edu tulenes 90-ndate piiranguteta olukorrast, mis võimaldas võtta kasutusele uue tehnoloogia veel euroopalikke väärtusi järgimata – tarkvara piraatisid nii riigiastused kui eraettevõtted, isikuandmetega võis hangeldada suuremaid sanktsioone kartmata. Mis tõi meid siia, ei vii edasi – järgmiste põlvkondade areng ei rajane mitte põhimõtete ja reeglite puudumisel, vaid infoühiskonda edasiviivate kontseptsioonide mõistmisel ja kasutuselevõtmisel. Nii on taotlemisel uudsed väärtused nagu avatus ja privaatsus, uuendamist vajab autoriõigus ja see, kuidas teeme tööd ning saame tasu. Digikeskkond laieneb ja tungib meie tavapärasesse tegelikkusse, samas on digitaristu omadused meie jaoks praegu veel uudsed ning ajavad meid segadusse. 

Mahenuti madalenergia

Mahenuti riigi tehnoloogia toimib vähendatud energiatarbimist eesmärgiks seades nutika tagasisidestuse ning jätkusuutliku, elurikkust hoidva ja ettevaatavalt keskkonna ja inimeste koostoimimist kujundava sünergilise ökosüsteemina, mis ei taotle ülemäärast produktiivsust ühiskonnale.

Näiteks:

  1. Parimate ekspertide leidmine ja rakendamine võrgustike kaudu digitehnoloogia vahendusel (nt. blokiahela tehnoloogiaga HR süsteemid ja võrgustikud), organisatsioonipiiride üleselt loob uue laiapõhise ja konkurentsiülese liikuva intellektuaalse kapitali.

Mahenuti kaasamine

Toetamaks laiapõhjalist mahenuti riigi kujunemist, kaasatakse lahenduste loomisse ja kogukonnaväärtuste teenuste ehitamiseks erinevad kodanike rühmad ja väikeettevõtjad. Neile muudetakse kättesaadavaks elurikkuse väärtusi mõõtvad ava- ja linkandmete kogud, andmete tehisintellektiga mudeldamise võimalused ning omavahel liidestatavad, avatud lähtekoodiga tehnoloogilised moodulid.

Näiteks:

  1. Riigi ja kodanikuühiskonna poolt loodud teenuste ökosüsteemis on võimalus kogukondadel luua vastastikku sidustuvaid ja digitaalse toega teenuste kogumeid, mis loovad seotuna lisandväärtust ja on suuremale hulgale inimestest kasulikud ja tulutoovad.
  2. Ringmajanduse põhimõtted rakenduvad läbi nutikate tagasiside mehhanismidel töötavate tehnoloogiliste lahenduste igapäevakäitumise suunajatena. Ühiskonnast dünaamiliselt koonduvad andmed suunavad igapäevaeluga põimitult personaalset käitumist jäätmemajanduses, ostlemises, transpordis ja energia kasutamisel.
  3. Digitoega süsteemina toimib kultuuripärandi ja heade praktikate kogumine kogukondadelt, nende digitaliseeritud hoidmine ja jagamine ning kogukondadeülene taaskasutamine. 

Mahenuti energiakasutus

Digitehnoloogia loomiseks kuluv ökoloogiline ja intellektuaalne ressursikasutus on vähendatud majanduslike ja seadusandlike motivaatoritega vältimaks elurikkuse digitaalset kurnamist.

Mahenuti väärtused

Digitehnoloogia ei ole mahenuti riigis väärtustevaba, vaid selle arendamisel on kaasatud kogukondlik mõtteviis ja selle tehnoloogilised funktsionaalsused, algoritmid ja panustamise toimepõhimõtted on loodud toetama ökoloogilise riigi väärtusi.

Mahenuti ohutus

Digitehnoloogia ja tehisintellekti kasutusviisid digiökoriigis ei ohusta inimeste tervislikku ja vaimset heaolu ega ühiskondlikku jätkusuutlikkust ning enesemääramise õigust.

Näiteks:

Tehisintellekti toimepõhimõtted, võimalused ja ohud ning kasutus muudetakse rahvale arusaadavaks ja pannakse rahvaarutelule enne kui need ühiskonnas juurutatakse näiteks kodanikuühiskonna valitsemise viisides, igapäevaelu korraldamises, elukestvalt õppimisel.

Otsedemokraatia

Elanikkonna sisuline kaasatus poliitilistesse otsustesse ka valimistevahelisel ajal tagab omanikutunde riigis ja vähendab võõrandumist võimust. Alustame otsedemokraatia järkjärgulist juurutamist üksikküsimuste otsustamisel ning rakendame seda ka siduvate rahvahääletuste ja digidemokraatia vahenditena parlamentaarse protsessi laiendusena. Kuigi digitehnoloogia kasutamine rahvahääletustel aitab säästa keskkonda ja hoida kokku kulusid, siis võimalus osaleda digivahendeid kasutamata peab säilima nii turvakaalutlustel kui ka kõigi ühiskonnagruppide hääle arvestamiseks. Demokraatia uuendamisel peame silmas võimalikult suure hulga inimeste ja maailmavaateliste rühmituste hääle vahetut esindatust poliitilises protsessis ning seisame vastu tagasiminekule majoritaarstele mudelitele.

Sõnavabadus

Sisuka avaliku debati ja informeeritud otsuste tingimuseks on ühine aruteluruum, milles on kõigil soovijatel võimalik elementaarseid tingimusi täites sõna saada ja toimuvast osa võtta. Hoiame miinimumis riigipoolse tsensuuri ning vähendame infoühiskonna meediamonopolide jt eraettevõtete tsensuuri, soosides avatud meediaplatvorme. Selleks kujundame rahvusringhäälingu tänapäevaseks avatud meediaplatvormiks, mis mitte ainult ei loo kvaliteetset sisu vabaks kasutuseks ja taaskasutuseks infoühiskonna vahenditega, vaid töötab ajakirjandusliku sidesõlmena, pakkudes kodanikele võimalust ise kujundada oma infovoogusid ning saada filtrimulli asemel osa arvamuste paljususest. Üksikisikule peab jääma võimalus saada sõna end eelnevalt identifitseerimata ning vähemusgruppidele peab kaitseabinõuna tsensuuri vastu jääma jätkuvalt saadavale pseudonüümsus. Digikeskkonnas ahistamise ja vaenu õhutamise vastase meetmena toetame võimaluste loomist, et selle taga olevad isikud kindlaks teha, kuid keeldume tsensuuri delegeerimisest eraettevõtetele.

Isikuandmed ja privaatsus

Südametunnistuse vabadus ja sõltumatus välisest survest on üksikisiku iseseisvate otsuste kujunemise ja nende arengu tagatis demokraatlikus ühiskonnas. Kuna digikeskkonnas on isikliku sfääri puutumatus iseäranis ohustatud, siis seisame selle eest, et riik ja ettevõtted koguks isikuandmeid ainult niipalju, kui see on hädavajalik. Samuti hoolitseme, et üksikisikul oleks automaatne ligipääs kõigile oma andmetele. Alustame digiõiguste eest seismist sellest, et tühistame Interneti sideseansside metaandmete ebamõistlikult laialdase säilitamise nõude. Kindlustame, et e-riik ei kahjustaks riigiteenuste digikeskkonda toomisel ja infosüsteemide ehitamisel infoühiskonna olulisi kodanikuõigusi. Toetame digivahendite kasutuselevõttu ja innovatsiooni, kuid tagame, et see ei silluta teed lausjälgimise digidüstoopiale. Seisame ajakirjanduse õiguse eest allikakaitseks ning tagame vilepuhujatele õiguskaitse.

Avaandmed ja infovabadus

Informatsiooni laialdane ja piiranguteta kättesaadavus aitab kaasa ühiskonna arengule. Õiguse olla aktiivne informatsiooni töötleja tagavad avatud infosüsteemid, milles talletatud andmeid saavad kodanikud ja sõltumatud eksperdid analüüsida ning teha otsusi meie tegelike väljakutsete kohta, puudutagu need siis metsade olukorda või põlevkivienergeetikast tulenevaid kahjusid. Teeme suuremate riigiasutuste jaoks kohustuslikuks avaandmete avaldamise eest vastutaja ametikoha, kelle ülesanne on tagada juurdepääsupiiranguta andmekogude avaldamine kooskõlas avaliku teabe seaduse nõuetega. Viime ellu teadusagentuuri avatud teaduse poliitikaettepanekud ning koostame kavad muude valdkondade andmekogude avamiseks. Rakendame andmeteaduse vahendeid riigivalitsemist puudutavate otsuste kujundamisel ning julgustame avatud andmeliideste loomist erasektoris.

Teadmusühiskond

Digivahendite kasutuselevõtt on oluliselt kiirendanud ühiskondlikke protsesse, see on põhjustanud ning põhjustab ka edaspidi olulisi muutusi tööelus ja hariduse omandamisel. Et kohanemine kiirenevate muutustega oleks sujuvam, tuleb koostada hariduslikud materjalid, mida saab vabalt kasutada ümberõppe ning eneseharimise eesmärgil. Kujundame välja õiguskeskkonna ning institutsionaalsed motivaatorid kultuuripärandi ulatuslikuks digiteerimiseks ja avalikult kättesaadavaks tegemiseks. Toetame infoühiskonnaga kaasnevate muutustega seotud ümberõpet ning algatame sotsiaalse turvalisuse tagava kodanikupalga pilootprojekti. Pöörame riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” sisulisele täitmisele, võttes aluseks selle süntees-stsenaariumi “Eesti kui teadmusühiskond”.

Vaba Internet

Internet on oma kõikehõlmavuses, mitmekesisuses ja keerukuses looduskeskkonnaga võrreldav digitaalne ökosüsteem. Nagu looduslike ökosüsteemide puhul on oluline jätkusuutlikkus ja kättesaadavus kõigile ühiskonna liikmetele, peab ka Internet säilitama oma avatuse ja hajutatuse ning selle funktsioonid peavad olema katastroofide korral taastatavad. Tagame võrgutaristu ja riiklike teenuste vastavuse Interneti ökosüsteemi avatud standarditele ja toetame üleilmse võrgutaristu haldamist sõltumatute sidusrühmade poolt riikidevaheliste mitmepoolsete kokkulepete alusel. Seame esiplaanile Interneti kasutajate õigused ning tagame, et nende võimalusi ühenduda Internetti ei piirata tehnilistel ega muudel põhjustel ning digiõigused on kaitstud ka tehnoloogiliste innovatsioonide nagu tehisintellekt, värkvõrk jmt tingimustes. Interneti teenusepakkujaid ei tohi sundida tegema õigusorganite tööd ning otsustama sisu tsenseerimise või filtreerimise üle.

Autoriõigus

Digikeskkonnas virtuaalselt kehtiva intellektuaalse omandi õiguse eesmärk on soodustada loometegevust ning aidata kaasa teaduse ja kultuuri arengule. Toetame kultuurilist mitmekesisust soosivat autoriõigust, mis ei piira publiku võimalusi loominguga suhestumiseks ning annab võimaluse ka alustavatele loomeisikutele. Kaitseme ning tugevdame seadusega lubatud autoriõiguse erandeid haridusele, andmetele, faktidele ning soodustame eri valdkondades praktikaid nagu kollektiivne litsentsimine, mis võimaldab publikul ilma täiendavate piiranguteta autoriõigusega kaitstud sisule ligi pääseda. Algatame vähemalt ühe intellektuaalomandi praktikate uuendamise katseprojekti, mis suurendab autoritele makstavaid tasusid ning tasakaalustab osapoolte huve ühiskonna kui terviku vaatepunktist. Tagame, et riigi loodud sisu puhul on alati üheselt mõistetavalt määratletud selle litsents. Riigitoetuste andmisel teadusele ja loometegevusele tuleb eelistada projekte, mis loovad vabade litsentside alusel kättesaadavat sisu. Euroopa tasandil toetame autoriõiguse lihtsustamist ning ühtlustamist, mis vähendaks piiranguid digisisu liikumisele liikmesriikide vahel. Autoriõiguse tagamise eesmärgil ei tohi kasutusele võtta masintsensuuri.

Kohtu- ja täitevvõim

Eesti noores õigussüsteemis on kohtuvõimu, täidesaatva võimu ja kodaniku õiguslike garantiide omavaheline tasakaal välja kujunemata ning erineb Euroopas tavaks olevast. Loome parlamendi erikomisjoni, mis vaatab üle õiguspraktika ning viib selle kooskõlla Euroopa õigusruumiga. Võtame vaatluse alla eraelu puutumatuse ja jälitustegevusega seotud probleemid ning teeme isikuandmeid koguvatele asutustele kohustuslikuks regulaarselt avaldada jälitustegevuse statistikat. Vähendame oluliselt koosseisude hulka, mille korral on lubatud jälitustegevus, võimaldame seda üksknes raskete kuritegude korral. Seame sisse põhiõiguste kaitse standardid infosüsteemidele, millel on potentsiaal olla jälitustegevuse või teabehanke vahend. Täiendame kodanike ja kogukondade võimalusi astuda vastu riigi- või eraettevõtetepoolsele kuritarvitustele.

Küberkaitse demilitariseerimine

Kuritegevus digikeskkonnas on tsiviilõiguslik valdkond, mis tuleb hoida eraldi kaitsest/agressioonist riikide ja suurettevõtete vahel. Kuritegevuse tõkestamiseks digikeskkonnas toetame infotehnoloogiakoolitusi kõigile soovijatele, küberkaitse valdkonnas laiendame Kaitseliidu mudelit, kus kaitsevõimekus kujuneb vabatahtlike ning professionaalide koostöös. Seisame vastu Interneti käsitlemisele info- ja kübersõjatandrina, kus on võimalik kodanike põhiõigusi kõrvale jätta. Riik ei tohi kujundada välja võimekust Interneti või kasutajate arvutisüsteemide kontrolli alla võtmiseks. Toetame rahvusvaheline küberrelvastuse vähendamise kokkuleppe vastuvõtmist, millega allakirjutanud võtavad endale kohustuse deklareerida oma küberrelvastus ning avalikustada selle kasutamine.

Majandus ja ettevõtlus

Riik toetab teadmismahukat ja tehnoloogilisele innovatsioonile toetuvat ettevõtlust eelkõige soosiva õigusraamistiku ja ettevõtluskeskkonna kujundamisega. Soosime katseprojektide läbiviimist jagamismajanduse, isejuhtivate sõidukite jm vallas, kuid eristame ajutise iseloomuga katseprojektid ning neid võimaldavad tingimused jäävatest muudatustest õigussüsteemis. Eestis prototüübitud mudelid peaksid olema skaleeritavad ning seda peaks õigusraamistiku eksperimentide korral silmas pidama. Eesti võimalus on avatud patendivaramud ning avatud teadmus, mida on otstarbekas arendada Soome lahe lõunarannikul, kuid rakendada ka mujal maailmas. Juurutame ettevõtlusandmete süsteemse kogumise ning avaldamise, mis võimaldab majandust täpsemalt modelleerida ja optimeerida ning tagab rakendatud meetmete skaleeritavuse.

 

>========= Andres Vesper

 

ELURIKKUSE ERAKOND

Oleme registreeritud erakond alates 21.11.2018.
Reg.nr: 80557923
E-post: info(at)elurikkuseerakond.ee

KES ME OLEME

Elurikkuse Erakond
5 põhipunkti
Eesti arengusuunad
Uudised
Meediale
Kontakt