Alexander Linnamäe

Miks on nii, et kui ma tahan, et Eestis tõstetaks riigikaitselisi kulutusi ja oleks karm rändepoliitika, pean ma valima ka halvustava suhtumise LGBT kogukonda? Või miks on nii, et kui ma tahan toetada soodsat ettevõtluskeskkonda ja aktsiiside vähendamist, siis pean samal ajal valima selle neetud Rail Balticu ehitamise? Miks on nii, et kui ma tahan valida põlevkivist loobumise, pean ma valima ka kanepi legaliseerimise?

Tänapäevases esindusdemokraatias on valijal häbiväärselt väike mõju, muuhulgas sellepärast, et üksikute suurte või suureks puhutud lubaduste varjus petetakse valijalt välja toetus tervele paketile. Valija saab reaalselt otsustada Eesti poliitika kujundamises ainult mõnes üksikus küsimuses, mille osas erakonnad otsustasid eristuda ja seda eristumist rõhutada. Tüüpilisteks näideteks erinevad maksud, toetused ja eelistatavad valdkonnad. Riigi sisulise toimimise üle hääletamiseks ja veel vähem selle kujundamiseks puuduvad kodanikul võimalused.

Me oleme sunnitud endale valitsuse valima selle alusel, kui suurt tulumaksu keegi pooldab või kuidas suhtub LGBT kogukonda ja see määrab, mida meie koolides õpetatakse. Kodanikul puudub sõnaõigus hariduse sisus, puudub sõnaõigus metsamajandamise põhimõtetes, puudub sõnaõigus riigikaitse strateegias. Ma ei taha sellega öelda, et lahendusi peaks looma valdkondades asjatundmatud inimesed. Ka asjatundjatel leidub Eesti jaoks rohkem kui üks lahendus, sõltuvalt väärtustest ja eesmärkidest, ning nende lahenduste hulgas leidub ka rohkem kui üks väga hea lahendus. Kuid kodanikul puudub võimalus valida nende lahenduste hulgast.

Tänapäeva digitaalses paradiisis ei ole otsedemokraatia enam kulukas ei ajaliselt ega rahaliselt. Vähemalt ei tohiks olla. Riigis, eriti Eestis, mis nii kangesti tahab ennast nimetada edukaks digiriigiks, peaks kodanikuühiskonna ja otsedemokraatia tarkvaraplatvormi kasutamine olema auasi.

Minu isiklik lootus on see, et ükskord saabub päev, kus Eestis on rahvahääletuste pidamine sage ja lugupeetud nähtus. See ei saa sündida üleöö ja vajab järk-järgulist kodanike kasvatamist. Me peame välja saama nõiaringist, kus tavakodanikule ei anta suuremat poliitilist vastutust, põhjendades, et tavakodanik on liiga lihtsalt manipuleeritav, et mitte öelda rumal. Selline olukord on meil minu arvates just seetõttu, et kodanikul ei ole vastutust, tal ei ole põhjust ühiskonnas toimuva üle kaasa mõelda. Mis omakorda tekitab olukorra, et rahvast ongi lihtne mõjutada. Kahjuks külvab see pingeid, sest rahval puudub valik ja vastutus ning paljude poliitikute otsustega ei olda rahul. Seda kas sellepärast, et poliitikud paistavad omakasupüüdlikud, esindavad rahvast erinevaid väärtusi või mõistavad rahva soove valesti. Rahvahääletuste pidamine tekitaks suurema debati ja mida rohkem inimesi debatis osaleb, seda targemana sealt kõik väljuvad. Rahvahääletused peaksid toimuma nii Riigikogu, kohaliku omavalitsuse kui kogukondade tasandil. Ja lisaks, kui rahvas on rahvahääletusel lihtsasti manipuleeritav, kehtib sama ka Riigikogu valimistel. Kuidas me saame siis kindlad olla, et rahva valitud Riigikogu on pädev?

Igas küsimuses ei ole otstarbekas rahvahääletusi korraldada. Kui rahvas hakkaks iga viimase kui seaduse üle hääletama, ei oleks Riigikogul üldse mõtet. Kodanikud peaksid saama valida oma saadikuid neile kõige olulisemate väärtuste ja põhimõtete järgi ja mitte olema kohustatud seejuures andma heakskiitu vastumeelsele poliitikale. Kas ei võiks olla erakonda, kes kõige tähtsama kõrval jätab muud küsimused lahtiseks ning oma liikmete või rahva valida? Võib küll ja selline erakond on täiesti olemas. See on Elurikkuse Erakond.

Elurikkuse Erakond on leppinud kokku viies põhisuunas. Eesmärkideks on tugevad ja võimalikult palju kohustusi võtvad kohalikud kogukonnad, et inimene vajaks riigi abi võimalikult vähe; Eesti taasloomine mahe-nutiriigiks ehk majanduse ümberehitamine loodussäästlikele ja digitaalsetele ettevõtmistele. Investeerimine Eesti inimeste tarkusesse ja loovusesse, see tähendab haridusse, teadusse, kunstiloomesse ja innovatsiooni. Alt üles toimiv tõhus riik, et viia rohkem vastutust riigi ülemistelt tasanditelt alumistele tasanditele. Laiapõhjaline julgeolek ehk lisaks tavapärastele julgeolekuvaldkondadele nagu riigikaitse, sisekaitse ja õiguskaitse, on ka haridus, energia, arstiabi, toit ja teised valdkonnad samuti julgeoleku küsimus. Need on eesmärgid-väärtused, millest Elurikkuse erakond ja tema liikmed peavad oma tegevuses alati lähtuma.

ERE võtab kasutusele poliitilise ühistegevuse digiplatvormi (hetkel Citizen OS baasil), mis on kombineeritud füüsiliste kokkusaamistega. Liikmete poolt otsejuhitav süsteem, mis ei ole seniste erakondade võimupüramiidide moodi, peab hoidma ära juhtkonna otsused, millel pole erakonnas laia kandepinda. Digiplatvormi kasutades selgub ka läbi mõeldud ja kaalutud erakonna seisukoht nendes küsimustes, mis ei ole eelnevalt viie arengusuuna kokkuleppimise käigus sätestatud. Selline süsteem harjutaks inimesi olema ka aktiivsemad ja vastutustundlikumad kodanikud ning ootama sarnaseid lahedusi laiemalt, kui pelgalt ühe erakonna raames.

Tulgem välja poliitilisest kiviajast ja hakkame lõpuks kasutama ägedaid digitaalseid lahendusi, et Eesti rahvas oma riigi valitsemisse tõeliselt kaasata. Nii saame kokkuhoidvama, rahulolevama, targema ja edukama ühiskonna. Ja mis kõige tähtsam, saame elurikka ühiskonna.

 

Jaga seda elurikkust ka teistega!