4. mail toimub taas üle-eestiline talgupäev “Teeme ära!”

Elurikkuse Erakond kutsub üles meie kultuuri juuri austama ning koristushoos ka looduslikke pühapaiku meeles pidama. Jälgigem, ega hoolimatu jalutaja pole oma prahti ohvriallikasse poetanud ega üleliigset maiset vara hiide loopinud.

 

Looduslike pühapaikade kaitsja Ahto Kaasik, milline on meie hiite ja teiste pühapaikade seisukord? Kas inimesed oskavad neid kohti puhtana hoida?

Enamik inimesi hoiab pühapaiku kindlasti hästi. Paraku saavad tänapäeval masinate abil ka vähesed inimesed suurt kahju teha. Prügist palju hullem on see, et paljudes pühapaikades jätkub majandustegevus – näiteks mürgitatakse põllu harimisel pühade allikate ümbrust või langetatakse hiiepuid. Sageli on pühapaikade ümbrus üles haritud ja neile ei pääse ligi. Paljud hädad algavad sellest, et enamik pühapaiku on jätkuvalt kaardistamata ja inimestel pole võimalust nende kohta teavet leida. Mõnikord tehakse pühapaikadele kahju ka liigsest agarusest, unustades, et need paigad pole mitte vaatamisväärsused ja haljasalad, vaid meie pärimuslikud looduskaitsealad, kus loodus peab saama omasoodu areneda. Pahatihti reostavad pühapaiku ka mõtlematult paigaldatud loodus- ja muinsuskaitsetähised, mis rikuvad vaadet ja mõjuvad pühapaigas võõrkehana. Näiteks Saula Siniallikate looduskaitsesilt ei peaks asuma mitte Valgeallika lohus, vaid enne allikaid teeraja ääres.

Millised paigad vajaksid talguliste abi?

Prügi leiab peamiselt linnade ja matkaradade-lõkkekohtade läheduses asuvaist pühapaikadest, kus liigub rohkem väheteadlikke inimesi. Näiteks Saula Siniallika metsa alt või Lehmja hiietammikust. Pühapaiku koristades peaks aga meeles, pidama, et kõik looduslik peaks jääma sinna. Samuti ei maksa puutuda pühapaika jäetud ande, va juhul, kui need on tehismaterjalist. Plastik, kumm jms ei sobi hiiepuu otsa, ega üldse looduslikku pühapaika. Tervitatavad on kõik tööd, mis väljaspool pühapaika hõlbustavad sinna pääsu – rajad, purded, viidad. Pühapaika viivatele radadele sobivad väravad ja vajadusel ka aiad. Pingid, lõkkekohad, püstkojad võivad tulla kõne alla, kuid vaid juhul, kui nende rajamine ei kahjusta pühapaiga loodust.

Pühapaikade heakorrastamine ei ole kindlasti vaid ühe talgupäeva teema, vaid peaks olema püsiv hool. Olgu pühapaika või mujale loodusse minnes korjake ikka prügi üles. Nii osutate loodusele kogetud ilu, väe ja puhkuse eest ka vastuteene.

Millised on kõige kummalisemad leiud, mis on hiieretkedel teele jäänud?

Viimasel ajal kipuvad oma peidikuid pühapaika seadma geopeituse mängijad. Kahjuks mõjuvad need pühapaigas prügina ja toovad sinna inimesi, kes pühapaigast ei hooli. Sama lugu on pühapaikadesse rajatud discgolfi radade jm taolisega.

Kui matkahuvilised sooviksid tutvuda looduslike pühapaikadega, aga pole senini sattunud nende vastu huvi tundma, siis millised võiksid olla kõige meeldejäävamad paigad, kuhu soovitad minna?

Sügava mulje võib jätta nii tuntud külastuskoht, kui ka üksildane pühapaik. Sobivate pühapaikade leidmisel on abiks raamat Pühapaikade teejuht, kus on üle eesti tutvustatud lähemalt sadakonda põlist pühapaika. Oma kodukandi tundmaõppimisel või rännuteel on suureks abiks ka looduslike pühapaikade kaart, mille leiab vabatahtliku koostööringi Hiiepaik lehelt: http://hiiepaik.ee/vaata/kaardirakendus/

Koos Elurikkuse Erakonna aktivistide Lauri Tõnspoja ja Val Rajasaarega saab 4. mail tegutseda Muraste Hiies alates kella üheteistkümnest.

Jaga seda elurikkust ka teistega!