Elurikkuse Erakonna valimisprogramm

Eesti uus „Suur Lugu“ – Nutikas maheriik Eesti.

Meie eesmärgiks on puhta ja elurikka looduse säilitamine ja taastamine Eestis. See tähendab kestlikku metsandust, rohelisi linnu, mahepõllundust, säästvat merendust, loodushoiu ja -kasutuse tasakaalu arvestamist. Muudame Eesti elamisväärseks nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele nutikalt ja energiasäästlikult üles ehitatud elukorralduse ning tervislikult mahedate eluviiside kaudu.

Elurikkuse Erakond arendab Eesti elu järgmistel olulistel arengusuundadel:

  1. Taastav majandus;
  2. Kaasaegne ja rikastav haridus;
  3. Alt üles toimiv tõhus riik;
  4. Kogukondlikkus ehk hajus riik;
  5. Kõikehõlmav julgeolek.

Me soovime …

… Eestit, mis hoiab loodust ja kasutab meie ühiseid ressursse vastutustundlikult ning tulevikku suunatult.

… keskkonnast hoolivat ning põliskultuuri austavat Eestit, kus kõigile on kättesaadav Eesti põldudel kasvanud mahetoit ja iga lisaväärtust loov tegevus muudab paremaks nii keskkonna kui ka kogukonna toimimist.

… tarkade ja loovate inimeste Eestit, kus teadlased ja arendajad üheskoos leiutavad uusi võimalusi majanduse ning ühiskonna edendamiseks säästvalt, mitte raiskavalt.

… Eestit, kus haridus, omakultuur ja leiutamist toetav õhkkond arendavad inimese loovust, huve ja võimeid nii, et kasvaks tugevad ning targad inimesed.

… kogukondlikku üksteisest hoolivate inimeste Eestit, kus kodanikud vastutavad oma riigi, iseendi ja endast nõrgemate eest, kus keegi ei pea muretsema ning kus keegi ei ole hüljatud.

… hajutatud energeetika, väiketootmise ning kestliku majanduse Eestit, kus iga piirkond suudab vajadusel iseseisvalt hakkama saada.

… Eestit, kus on hea, julge ja rahulik elada ning kus jätkub puhast vett ja toitaineterikast mulda järeltulevatele põlvedele, kus saab hingata männimetsaõhku, ujuda rabajärves ja käia seenel veel paljude aastate pärast.
 

I Taastav majandus

 

Keskkonnahoidliku ja nutika majandusega Eesti

ERE peab ainuvõimalikuks keskkonda säästvat, eluslooduse liigirikkuse säilitamisele ja taastamisele üles ehitatud elu- ja majandustegevust “sinist majandust”. Sinise majanduse all peetakse silmas looduse toimimisest inspireeritud tehnoloogiate ja ärimudelite rakendamist majanduses, mis võimaldab heitmete tekitamiseta katta kõigi inimeste põhivajadused olemasolevate loodusvarade abil, hõlmates endas ka ringmajanduse. Eelistame sotsiaalse ja/või elustiiliettevõtluse vorme. Maksumudel peab neid sihte toetama. Soodustame teadusmahukat ja innovatsioonile toetuvat majandusteed. Ettevõtluse lõimimine teaduse, hariduse ja kohalike kogukondade vajadustega on investeering jätkusuutlikku tulevikku. Aitame kaasa ökosüsteeme taastavate ja kaitsvate tehnoloogiate arendamisele ning kasutuselevõtule.

Eesmärgid ja tegevused majanduskeskkonna arendamisel

UUS MAJANDUS ON SININE MAJANDUS. Loome teaduse ja ettevõtluse ühendamise kaudu tingimused uue, ühiskonda ümber kujundava majandusmudeli tekkeks, mis põhineb ressursi kokkuhoiule ja taastavale kasutamisele suunatud innovatsioonil.

JÄTKUSUUTLIK RESSURSIKASUTUS. Algatame taastuvate loodusressursside (sh mets, muld) strateegiliste varude hindamise ning poliitiliselt sõltumatu ja avalikult kontrollitava varude seire. Lähtume säästva arengu seaduse põhimõttest, et majandustegevuse kavandamisel ei tohi ületada taastuvale  loodusvarale kehtestatud aastaseid kasutusmäärasid. Taastumatu loodusvara kasutamise kavandamisel lähtume põhitingimusest, et varusid jätkuks võimalikult pikaks ajaks.

RESSURSSE SÄÄSTEV PLANEERIMINE. Riigi ja ka kõigi teiste administratiivsete üksuste (maakonnad, kohalikud omavalitsused, külad, kogukonnad, maaüksused) strateegiline ja ruumiline planeerimine peab soodustama loodusväärtusi hoidvate majandusharude eelisarengut.

MAHE MAJANDUS. Eelistame riigihangetel väiksema ökoloogilise jalajäljega tooteid ja teenuseid. Viime ellu ökoloogilise maksureformi.

TEADUSLIKU JA PÄRANDIPÕHISE ÜHENDAMINE. Toetame pärandkultuuril põhinevat ettevõtlust, mis on jõustatud kaasaegsete nutikate lahendustega.

VÄIKEETTEVÕTLUS. Eesti asustusmuster on eelduseks paindlikule väike- ja mikroettevõtlusel põhinevale majandusele. Meie prioriteediks on neile motiveeriva ettevõtluskeskkonna loomine, mis hõlmab maksuerisusi, riigihangete regulatsiooni ja abistamist turutõrgete ületamisel.

Eesmärgid ja tegevused põllumajanduses ning toiduainetööstuses

KESKKONNASÄÄSTLIK PÕLLUMAJANDUS. Kujundame põllumajanduse keskkonda säästvaks ning tervisliku toidu tootmist soosivaks ja arendame kohalikku tootmist ja turustamist. Kaotame mahetootjate riigilõivu järelevalvetoimingute eest, rakendades põhimõtet “maksab saastaja”, korraldame ümber intensiivpõllumajanduse otsest ja kaudset subsideerimist, toetame nende üleminekut kliimanutikale tootmisele. Keelame loomade pidamise üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil.

KOHALIK ETTEVÕTLUS PRIORITEEDIKS. Loome motivatsioonipaketi toidutööstuse üleminekuks mahedale ja kohalikule toorainele. Kodanike tervisenäitajate kiireks parandamiseks viime kõige tundlikumate sihtgruppide nagu lasteaedade, koolide ja haiglate toitlustamise üle mahetoidule, eelistades Eestimaist. Selle nõudega tuleb arvestada ka sõjaväe ning vangla toitlustamise riigihangetel. Eesti maksumaksja raha eest ostetud toit olgu kohalik ja mahe.

ELURIKKUSE SÄILITAMINE JA TAASTAMINE. Põllumajandusmürkide fondi loomine, millest kaetakse tolmeldajate elupaikade taastamise ja kaitsmisega ning mesilassülemite hukkumisega seotud kulud. Toetame elupaikade mitmekesisust säilitavat ja taastavat maakasutust.

Eesmärgid ja tegevused metsanduses ning puidutööstuses

RIIGIMETSA MITMEKESISED FUNKTSIOONID. Riigimetsa põhieesmärgiks on metsade sotsiaalsete, kultuuriliste ja looduslike väärtuste hoidmine ning säästva metsanduse meetodite uurimine, tutvustamine ja rakendamine. Selleks kujundame loodushoidliku, metsa erinevaid väärtusi ja ülesandeid arvestava ajakohase metsamajandussüsteemi. Kaotame praeguse RMK huvide konflikti riigivara säilimise tagamise ja tulu teenimise vahel. Selleks restruktureerime RMK eelarveliseks riigiasutuseks, mille ülesanneteks on riigimetsade inventeerimine, majandamise kavandamine, kasvava metsa müük ja järelevalve, kuid raha kasvava metsa puidu müügist peab laekuma otse riigieelarvesse, sarnaselt muu riigivara müügiga.

SÄÄSTLIK RESSURSIKASUTUS. Raiemahud ei tohi ületada metsade samaväärset taastumist. Metsadele tuleb määrata kriitiline varu ja kasutatav varu. Rakendame kestliku kolmandiku printsiipi, kus ühe kolmandiku metsade põhiülesandeks on metsalooduse kaitse, teine kolmandik rahuldab inimeste sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi ning ülejäänud kolmandikul võib peaeesmärk olla puidu tootmine.

RAIEMAHTUDE VÄHENDAMINE. Tõstame puistute lageraiet lubavaid vanuseid, kaotame lageraiet lubavad diameetrid ja kehtestame lageraielangi suuruse ülempiiriks 1 ha.

RUUMILINE PLANEERIMINE. Tagame, et riigimetsade majandamisel hakkab RMK sisuliselt täitma metsaseaduse nõuet, mis kohustab asulate ümbruse metsamajandamise tööde liigi ja mahu valikul arvestama kohaliku kogukonna ootustega. Alustame metsakasutuse ruumilise kavandamisega, mis hõlmab sõltumatu metsakorralduse taastamist, metsamaastiku ruumilist planeerimist, rohevõrgustiku toimimist, asulate ümbruse virgestusalade eritingimusi, kogukondadega arvestamist ja metsamajandamiskava järgimise nõude taaskehtestamist.

KAITSEMETSAD. Taastame metsa keskkonnahüvede (pinnasekaitsemetsad, veekaitsemetsad jne) kaitsmise, sh asulate ja hoonete lähedaste metsade kaitse ja nende püsimetsana majandamine.

RAIERAHU. Kehtestame kevadsuvise raierahu 15. aprillist kuni 15. juulini kõigis metsades.

METSATEHINGUD AUSAKS. Võtame metsamaade vahendajatelt ehk “kährikutelt” võimaluse metsi rüüstates hõlptulu teenida. Selleks kehtestame pärast kinnistute ostu raiekeelu üheks aastaks ja kinnistute müügil ostueesõiguse piirinaabritele.

PUIDUTÖÖSTUSE KASUMLIKKUSE TÕSTMINE. Loome soodsad tingimused kohapeal kallimate lõpptoodete tootmisele ja ekspordile. Eesti maapiirkondade tööhõive ja maksubaasi parandamiseks on ülioluline, et pelletite, paberipuidu ja saematerjali ekspordi osakaal (2016.a üle 50%) väheneks ning mööbli, mänguasjade, pabertoodete, disaintoodete ja muude lõpptoodete osakaal ekspordis suureneks.

Eesmärgid ja tegevused energeetikas ja transpordis

TARISTU SUURPROJEKTID. Loodusele ja ühiskonnale suurt mõju avaldavate projektide elluviimine tuleb otsustada rahvahääletuse tulemuste põhjal. Võtame Rail Balticu praeguse projektiga aja maha, et leida mõistlikum lahendus.

KIIRENDAME PÕLEVKIVIENERGEETIKAST VÄLJUMIST. Kehtestame põlevkivi kaevandamisele sellised ressursi- ja keskkonnatasud, mis kompenseerivad keskkonnahüvede kahjustamisest tekkivad kulud. Kaotame põlevkivienergeetika kunstliku, maksusoodustustel põhineva turueelise. Toetame teadus-arendustegevust uute innovaatiliste energialahenduste leidmiseks. Soodustame hajusate energia- ja koostootmislahenduste kasutamist.

TAASTUVENERGEETIKA UUED LOODUSSÕBRALIKUD LAHENDUSED. Soodustame lokaalsel biomassil (rohtne mass, biojäätmed) ja teistel tõendatult taastuvatel allikatel põhinevat energiatootmist. Lõpetame puiduenergiaga seotud taastuvenergia toetuse maksmise, et soodustada metsa majandamist mõnel muul suuremat väärtust tekitaval viisil.

OPTIMEERITUD ÜHISTRANSPORT. Toetame kogujaliinide ning kiiret ühendust võimaldavate keskustevaheliste liinide stabiilset süsteemi. Ühistranspordile suundumise punktides peab olema piisavalt tasuta või kasutajale sümboolse heakorratasuga parklakohti ning rattahoidlaid.

PAINDLIK TRANSPORT MAAPIIRKONDADES. Planeerime transpordi vastavalt inimeste vajadustele, kujundame maksuerisused paindlikule väikebussidega liiniteenindusele ning kohalikule nõudetranspordile.

Eesmärgid ja tegevused turismis

PANUSTAME LOODUSTURISMILE. Soovime lähima 10 aasta jooksul viia Eesti juhtivate loodusturismimaade hulka. Loodusturismis ja maapiirkondades läbiviidavas virgestus- ja kultuuriturismis näeme olulist asendusallikat puidutööstusele ning regionaalse ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamise vahendit.

HOIAME LOODUST. Turismiga seotud transport, majutus ja toitlustus ning muu teenindus ei tohi olla täiendav koormus keskkonnale, näitame eeskuju energia- ja ressursitõhusa turismi korraldamisel. Turismiteenuste nutika planeerimise ja maksustamisega hajutame tipphooaegade külastuskoormust.

OHJELDAME LINNUJAHTI KUI TURISMI ALALIIKI. Keelustame rändekoridorides lindude massilise tapmise.

 

II Kaasaegne ja rikastav haridus

 

Tark ühiskond investeerib oma inimeste arengusse.

ERE on veendunud, et tänapäeva ühiskonna keerukus nõuab hariduse kõigi astmete ja liikide ning teadus- ja kunstiloome sidusust. Loovad ning haritud inimesed on innovaatilised kõigis ühiskonna arengusuundades. Meie eesmärgiks on paindlik haridusmudel, mis toetab õppijate isikupäraseid andeid ning võimaldab üldhariduskooli põhiainetes leida õppijale sobiv läbimise tempo õppekava läbimiseks. Jõustame loomingulisi tegevusi kõigis kultuurivaldkondades, sealhulgas peame oluliseks pärimuskultuuri ning kogukondlike kultuuritraditsioonide edasikandmist. Eesti keel peab edasi kestma kõrgetasemelise teadus- ja kultuurkeelena.

Eesmärgid ja tegevused hariduse- ja kultuurivaldkonnas

HARIDUSLIK JULGEOLEK. Haritud inimesed on innovaatilised ning kohanevad kiirelt muutuva tööjõuturu ootustega. Lisaks Eesti riigi põhivajaduste täitmisele peab antav haridus olema konkurentsivõimeline ka maailmatasemel, milleks loome ettevõtluskoostöö ning riikliku baasrahastuse ümberkorraldamise kaudu senisest stabiilsemad tingimused.

KOOLIJUHTIMISE DEPOLITISEERIMINE. Koolide rahastamine peab olema sõltumatu erakondlikust poliitikast ning koolidel suurem paindlikkus rahaliste vahendite kasutamisel. Toetame väikekoolide säilimist, väikeklasse ja väiksemaid klasse, koduõpet, kogukondade suuremat osalust koolielus ja koolikorralduses, laste kaasatust kogukonnaellu.

TERVED JA SELTSIVAD LAPSED. Pöörame suurt tähelepanu laste füüsilisele ja vaimsele tervisele ning isiksuse harmoonilisele arengule. Töötame välja kohaliku mahetoidu programmi koolieelsetele lasteasutustele ja koolidele. Laste erivajadustega tegeleva ning sotsiaalseid oskusi arendava tugipersonali tööhõive peab kiiresti kasvama, et õpetajad saaksid keskenduda õpetamisele.

MOTIVEERIV ÕPIKESKKOND. Aitame kaasa õpikeskkonna loomisele, mis toetab laste loomulikku uudishimu, jõustab isikliku pingutuse rolli, õpetab jälgima ja suunama oma õpiharjumusi.

RÕÕMSAD JA PÜHENDUNUD ÕPETAJAD. Eesti haridussüsteem on viimaseil aastakümneil tänuväärselt mitmekesistunud, kuid õpetaja isiklik valikuvabadus õppekava osas ei ole samaväärne õpetaja õigusega nõuda õpilaselt hoolikust, õpitaseme täitmist ja töörahu hoidmist. Tunnustame Õpetajat kui isiksust ja autoriteeti, ühiskonna püsiväärtuste kandjat. Viime läbi ühiskondliku arutelu, kuidas seda tagada.

ELUKESTEV ÕPE, JÕUKOHANE ÕPE. Pidevalt tõuseb individuaalset õpet vajavate ametite ning mitme eriala tundmist eeldavate töökohtade osakaal. Toetame haridussüsteemi jätkuvat täiendamist erinevate kutse- ja täiendõppe võimalustega, ettevõttepõhist õpet – üleüldist haridusvormide mitmekesisust.

KÕRGHARIDUSE VÄÄRTUSTAMINE. Tulevikku suunatud riigi juhtimise ja majanduselu korraldamise aluseks on hea haridusega, laia silmaringiga inimesed. Seame eesmärgiks riigiametites töötavate inimeste kõrge erialase kvalifikatsiooni ja motiveerituse pidevale enesetäiendamisele. Sel eesmärgil suurendame ülikoolides doktoriõppe haridusinvesteeringuid.    

TEADUSRIIK EESTI. Tõstame teaduse rahastust 1%-ni SKP-st lähtudes OECD teadus- ja arendustegevuse käsitlusest. Toetame ülikoolide akadeemilist vabadust ja teadlase karjäärimudeli paindlikkust, kõigi väljundite võrdset tunnustamist (teadustöö, õpetamine ja ühiskonna arengusse panustamine).

LOODUSRESSURSSIDE SÄÄSTLIKULE KASUTAMISELE SUUNATUD TEADUS. Baasteaduse stabiilse finantseerimise kõrval peame väga oluliseks poliitikast sõltumatu objektiivse metoodika alusel toimivat rakendusteadust – andmete kogumine ja talletamine, nende andmete avalikkus ehk digitaalsed avaandmed, strateegiliste varude arvestus, seire, perioodilised ülevaated, tulevikuprognoosid.

PIIRIDETA TEADUS. Innovaatilised lahendused sünnivad erinevate koolkondade ja erialade piirimail, toetame teadusharude vahelist ning teadlaste ja arendusettevõtete vahelist koostööd. Eesti jätkusuutliku majandusarengu võti peitub ressursi kokkuhoiule ja taastavale kasutamisele suunatud innovatsioonis.

LEIUTAJAPALK. Töötame välja leiutajapalga reglemendi ja leiame selle maksmiseks raha. Leiutajapalk määratakse valdkondadevahelise arendusega tegelevatele spetsialistidele juhul, mil seda ei ole võimalik rahastada projektipõhiselt, kuid tulemusele on olemas selge ühiskondlik ootus.

EESTI KEELE MITMEKESISUSE SÄILITAMINE. Jõustame kõiki tegevusi, mis aitavad kaasa eesti keele kestvusele kõrgetasemelise teadus- ja kultuurkeelena. Leiame täiendavad vahendid piirkondlike põliskeelte (k.a. murrete) uurimiseks ja aktiivses kasutuses hoidmiseks.

ELURIKAS KULTUUR. Toetame ja jõustame loomingulisi tegevusi kõigis kultuurivaldades ning -kihistutes: pärandkultuur, loomemajandus, elukutselise kunsti ja kultuuri alad, kaasaegne loomevald (näiteks digikunsti liigid).

LOODUSLIKE PÜHAPAIKADE KAITSE. Anname hiied ja teised põlised pühapaigad eesti rahvale tagasi ning tagame sinna vaba juurdepääsu. Seisame selle eest, et looduslikud pühapaigad saaksid võimalikult kiiresti ja täies mahus kaardistatud. Pühapaigad tuleb sätestada eraldi mälestise liigina, mille eesmärk on nendega seotud vaimse ja ainelise pärandi, loodusmaastiku ja elustiku kaitse. Eramaaomanike kasutuspiirangud hüvitatakse sarnaselt muudel kaitstavatel aladel rakendatavate kompensatsioonimeetmetega.

DIGILOOME. Riigitoetuste andmisel teadusele ja loometegevusele eelistame projekte, mis loovad vabade litsentside alusel kättesaadava sisu. Kujundame välja motivatsioonipaketi Eesti kultuuripärandi ulatuslikuks digiteerimiseks ja avalikult kättesaadavaks tegemiseks. Euroopa tasandil toetame autoriõiguse lihtsustamist ning ühtlustamist, et vähendada piiranguid digisisu liikumisele liikmesriikide vahel.

 

III Alt üles toimiv tõhus riik

 

Tõhus ja säästlik riigikorraldus

ERE ideaaliks on hajutatud ja tõhus riigijuhtimine. Kogukonnad ja linnalised asumid otsustavad oma tasandi asju, kohalikud omavalitsused otsustavad oluliselt rohkem kui täna ja keskvõim teeb ainult üleriigilisi otsuseid. Inimesed osalevad riigijuhtimises ja seadusloomes referendumite ja rahvaalgatuste kaudu. Riiki juhivad inimesed, mitte parteid.

Eesmärgid ja tegevused riigikorralduses

RAHVAALGATUS. Loome üleriigilise õigusraamistiku, mis sätestab korra kodanike poolt uute eelnõude algatamiseks ja siduvate rahvahääletuste korraldamiseks.

ERAKONNASEADUSE MUUTMINE. Lihtsustame erakondade moodustamise ja toimimise nõudeid, et võimalikult paljude inimeste vajadused ning ettepanekud jõuaksid riikliku poliitika planeerimise tasandile.

VALIMISSEADUSE MUUTMINE. Seadustame kohalikes omavalitsustes isikuvalimised koos voliniku tagasikutsumisõigusega ja muudame riigikogu valimisseadust nii, et riigikokku pääsevad enim hääli saanud kandidaadid. Lubame riigikogu valimistele ka valimisliidud. Üks saadik saab olla valitud samasse esinduskogusse mitte rohkem kui kahel järjestikusel perioodil.

VÄHEM SEADUSI. Iga uue seaduse vastuvõtmine peab kustutama kaks olemasolevat seadust. Seadused peavad olema inimestele arusaadavad.

AMETKONDADE DEPOLITISEERIMINE. Kaotame riigiasutustes poliitilised ametikohad.

BÜROKRAATIA VÄHENDAMINE. Kaotame kõik ametikohad, mille sisu on iseendale ja teistele töö väljamõtlemine. Kontrollimise vajadus peab olema kooskõlas kontrollitava riski suurusega, seetõttu lõpetame väiketootjate ning erivajadustega inimeste kiusamise liigse bürokraatia ja kontrolliga. Igale ametnikule vabadus ja vastutus leida inimese aitamisel parim lahendus.

OMAVALITSUSTE JÕUSTAMINE. Suurendame kohalike omavalitsuste finantsilist iseseisvust, suurendame maksulaekumisi omavalitsuse eelarvesse (soovitavalt 70% riigieelarvest). Näeme omavalitsuste kasvavat rolli sotsiaal-, tervishoiu, hariduse ja taristu valdkondade halduses ja korralduses.

SÕNAVABADUSE TAGAMINE. Soosime avatud meediaplatvorme, kus kodanikud ise kujundavad oma infovoogusid ning saavad osa ühiskonnas olevate arvamuste paljususest. Üksikisikule peab jääma võimalus saada sõna end eelnevalt identifitseerimata ning vähemusgrupid võivad end kaitsta pseudonüümiga. Digikeskkonnas ahistamine ja vaenu õhutamine on tegevus, kus asjaolude kontrollimine ning isiku kindlakstegemine ja karistamine toimuvad sarnaselt tsiviilõiguse normidele.

 

IV- Kogukondlikkus ehk hajus riik

 

 

Tugevad kogukonnad loovad tugeva riigi.

ERE edendab otsedemokraatiat nii, et rahvas saaks osaleda laiapõhjalist konsensust vajavates Riigikogu ja kohalike volikogude otsustes. Kohapõhiste kogukondade jõustamine, omamaisel kultuuripärandil põhinev nutikas tootearendus ja eesti keele elurikkuse säilitamine on meile esmatähtsad.

Eesmärgid ja tegevused kogukondade jõustamisel

KOGUKONDADE JÕUSTAMINE. Anname kohalikele kogukondadele seadusliku õiguse esindada oma huvisid.

KOGUKONDADE NÕUSOLEK. Oleme seisukohal, et Eestis ei tohi rajada ühtegi keskkonda saastavat tehast ega kaevandust ilma sellest mõjutatud kogukonna nõusolekuta. Riigi keskvõim, omavalitsused ja ettevõtted peavad saama kohalikult kogukonnalt nõusoleku kohaliku loodusressursi tööstuslikuks kasutamiseks, lähtudes maailma põlisrahvastele kohalduvast vaba, eelneva ja informeeritud nõusoleku põhimõttest.

KOGUKONNAMAA PROGRAMM. Võimaldame riigimaade üleandmist ja/või eelisõigusega müüki kogukonnale ühiskasutuseks ja ettevõtluse arendamiseks.

KOGUKONNAETTEVÕTLUSE EDENDAMINE. Algatame riikliku kogukonnaettevõtluse edendamise programmi, mis võimaldab ka küla- ja asumiseltsidel taotleda ettevõtlustoetusi (sh stardi- ja investeeringutoetusi) võrdväärselt äriühingutega. Toetame kohalikul ja piirkondlikul kultuuripärandil põhineva ettevõtluse eelisarendamist (nt püsimetsandus, rahvuslik puu- ja tekstiilitöö, toidupärand jne).

KOGUKONNAKOOLIDE VÕRGUSTIK. Toetame hajutatud koolide võrgustikku, kogukondadel on õigus ja kohustus tuua põhiharidus võimalikult õpilase kodu lähedale. Kogukonnal on õigus kaasa rääkida sobivate õppevormide valikul, näiteks maapiirkonnas osaline koduõpe e-õppe baasil.

VANAD KOOLIMAJAD KASUTUSSE. Võimaldame kogukondadel oma kasutusse saada ja korda teha vanad koolimajad ja kasutada neid kohalikeks vajadusteks.

PÕLISKEELED JA PÄRANDKULTUUR AU SISSE. Anname Eesti põliskeeltele (sh võru, seto) regionaalkeele staatuse. Toetame kogukondliku pärandkultuuri õppimist, talletamist ja edendamist.

KOGUKONNAINNOVATSIOONI PROGRAMM. Loome eeldused, et kodanikuühiskond saaks testida uuenduslikke lähenemisi ühiskondlike probleemide lahendamisel.

 

 

V Kõikehõlmav julgeolek

 

 

Põimepõhises riigis on julge elada.

ERE keskendub inimeste kogukondliku hakkamasaamise jõustamisele. Eesti olulisim julgeolekugarantii on tugevate kogukondadega riik, kus pole mahajäetud piirkondi. Kodanikul on julge elada riigis, kus toimivad hästi korraldatud arstiabi, hajutatud energiavõrgud, läbimõeldud toidu- ja veejulgeolek ning keskkonnakaitse. Ka haridust ning laiemalt kultuuri arendamist vaatame julgeolekuküsimusena, rääkimata küber-, õigus-, sise- ning riigikaitsest. Eesti julgeoleku oluliseks alustalaks on julgeolekulepingud välispartneritega, kuid kõik Eestimaa elanikud saavad võtta vastutust ja panustada laiapõhjalise julgeoleku loomisse läbi kodanikuühenduste ja vabatahtliku või professionaalse tegevuse.

Eesmärgid ja tegevused tervishoius

ARSTIABI RAHASTAMINE. Toome arstiabi tagasi ka maapiirkondadesse. Erakorraline arstiabi ja sünnitusabi peavad olema maakonna piires tagatud. Korraldame ümber meditsiiniasutuste rahastamise põhimõtted nii, et oleks arvesse võetud regionaalsed iseärasused tulenevalt kaugusest suurematest keskustest, samuti elanikkonna vanuseline struktuur; selleks tuleb suurendada kohalike omavalitsuste eelarvesse laekuva maksutulu määra.

HAIGEKASSA REFORM. Osaleme tähelepanelikult ravikindlustussüsteemi muutmise aruteludes, et kujundada efektiivne, tulemuslik ning hajutatud riskidega tervisekaitse ning –taastamise süsteem. Alustame ravikvaliteedi tõhususe ja optimaalsuse näitajatel põhineva rahastussüsteemi väljatöötamisega: patsient ei ole klient – ta ei vaja teenuse osutamist, vaid asjakohast abistamist ja ravi!

TERVE ELUKAARE TOETAMINE. Esmatasandi arstiabi üks põhilistest ülesannetest on haiguste ennetustöö ja inimeste elukvaliteedi toetamine. Aktualiseerime teadmuse, millised on erinevatesse töötajate gruppidesse kuuluvate inimeste ootused ja vajadused tervisliku eluviisi edendamise ja töötervishoiu meetmete osas. Teame, et siingi esineb regionaalseid erinevusi ning vastavalt sellele tuleb kujundada ja suunata ka ennetavad tegevused.

RAHVA TERVISE KAITSE. Terviseteadlikkuse tõstmisel toome esile ka traditsioonilisi vahendeid, mis on kättesaadavad kõigile, nagu isekasvatatud mürgivaba toit, liikumine looduses ja loodusandide varumine, sõbralikud ja üksteist tunnustavad suhted. Töötame välja soodusteenuste süsteemi neile patsientidele, kes regulaarselt kasutavad riigi poolt tasuta pakutavaid ennetavaid uuringuid ning kelle teatud tervisenäitajad osutavad tervislike eluviiside järgimisele.

TERVISEANDMETE HALDAMINE JA JUHTIMINE. Korraldame terviseregistri seaduse (tundlike isikuandmete turvamine) ja struktuuri väljatöötamise. Terviseregistri ülesanne on ühendada erinevate meditsiiniasutuste andmebaase, säilitada inimese tervise lugu sünnist surmani, optimeerida raviraha kasutamist ja koguda statistilisteks uuringuteks vajalik anonüümne andmestik. 

Eesmärgid ja tegevused sotsiaalvaldkonnas

ABIPAKKUJATE JA ABIVAJAJATE KOKKUVIIMINE. Helpific’u ja samalaadsete algatuste tegevuse toetamine ja laiendamine – hõlmates pensionäride ühendusi, sotsiaalhoolekandesüsteemi, omavalitsusi, asumi- ja külaseltse ning muid kogukondi ja vabatahtlikke.

ERIVAJADUSTEGA INIMESTE TOETAMINE. Aitame ellu viia erivajadustega inimeste ja nende organisatsioonide ettepanekuid. Leiame, et selles valdkonnas on bürokraatia määr kaugelt ületanud raha väärkasutamise riski ning üleliigsetest vahendajatest vabanev raha tuleb suunata otse abivajajateni.

VANUS POLE TAKISTUS! Toetame erinevate vanusrühmade ühistegevusi, see on toimiva kogukonnaelu lahutamatu koostisosa. Me kõik olime noored ja meist enamus saab kord vanaks.

TEOKA ELU VÄÄRIKAS LÕPUOSA. Võtame suuna ühistuliste perekodulaadsete hooldekodude asutamisele, kuid toetame erinevat elukorraldust ja meditsiinilise abi taset pakkuvate asutuste mitmekesisust. Toetame hoolduskindlustuse süsteemi väljatöötamist ning osaleme tähelepanelikult humaanse elulõpu õiguse aruteludes.

Eesmärgid ja tegevused riigikaitses

VIIME ELANIKKONNA KAITSE SÜSTEEMI ELLU. Turvatunde tagab teadmine, kuidas hädaolukorras iseseisvalt tegutseda, kuidas toimub koostöö perekonna ja kogukonna liikmete vahel, kuidas tegutseda koostöös riiklike ja vabatahtlike pääste- ja julgeoleku üksustega. Ellujäämise ja kriisiolukordades toimetuleku teabe viimine ühiskonna kõigi vanusgruppideni on oluline samm julgeolekus.

STRATEEGILINE RESERV JA SELLE HAJUTAMINE. Töötame välja strateegilise reservi regionaalse hajutamise jätkupõhimõtted. Näeme väiketalude ja kohalike ettevõtjate suurenevat rolli reservi pideval taastootmisel. Kohalik tootmine ja kogukondlikkus on linnade ning riigijuhtimise ainus tagala tsentraliseeritud varustussüsteemide katkemisel.

KOOSTÖÖ LIITLASTEGA JA RAHVUSLIK ARMEE. Pooldame kaitsekulutuste hoidmist praegusel tasemel või võimalusel alandamist eelkõige vabatahtliku kaitsevõime tugevdamise ning nutika ja turvatud, kriisiolukordadeks väljaarendatud süsteemi arvel. Sõjaväetaristut ei tohi laiendada kogukondade tahet ning loodushoiu huvisid eirates, see on siseriiklikku julgeolekut kahjustav tegevus.

INTERNET KUI INIMÕIGUS. Internet kui universaalne sidevahend peab olema kättesaadav kõigile ühiskonna liikmetele, selleks jätkame senist avalike internetipunktide ning algtaseme tasuta koolituste suunda. Internet peab säilitama oma avatuse ja hajutatuse ning selle funktsioonid peavad olema katastroofide korral kiiresti taastatavad, mis tähendab interneti jagamise julgeoleku tagamist kogukondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil.

KÜBERKAITSE PÕHIMÕTTED. Toetame infotehnoloogiakoolituste kättesaadavust kõigile soovijatele, küberkaitse valdkonnas laiendame Kaitseliidu mudelit, kus kaitsevõimekus kujuneb vabatahtlike ning professionaalide koostöös. Oleme vastu interneti käsitlemisele info- ja kübersõjatandrina, kus on võimalik kodanike põhiõigusi kõrvale jätta. Riik ei tohi kujundada välja võimekust interneti või kasutajate arvutisüsteemide kontrolli alla võtmiseks.

Eesmärgid ja tegevused keskkonna- ja looduskaitses

KLIIMAMUUTUSTEGA TEGELEMINE. Toetame süsinikku siduvate ökosüsteemide taastamist ning hoidmist. Kliimamuutustega tõhusaks kohanemiseks soodustame vastavat teadus- ja arendustööd ning riikidevahelist koostööd. Töötame aktiivselt põlevkivipõhise energeetika lõpetamise nimel.

METSA LOODUSKAITSE. Looduskaitseliste tööde korraldamine metsas ja sealse looduskaitselise taristu haldamine tuleb anda tagasi kaitsealade valitsejale. Kaitsealade valitsejal peab olema õigus looduskaitselisi töid tellida ka maaomanikelt, looduskaitselistest ühendustest või avalikke hangete korras, tagades sel moel looduskaitseliste tööde parima teostamise vastavalt tööde eesmärgile ning vähendades tööde juhendamist ja järelvalvet raskendavate vahendajate hulka.

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE DETSENTRALISEERIMINE. Looduse väärtused on tekkinud ja säilinud tänu varasemale maakasutusele. Seetõttu toimib ka nende kaitse kindlamalt, kui see on kooskõlas kohalike inimeste ja kogukondade traditsioonide ning vajadustega, kuid kehtestab põhjendatud piirangud suurtootmisele.

JÄRELVALVE LOODUSHOIUS. Keskkonnalubade väljastamisel ja järelevalvel ei tohi olla huvide konflikti, mistõttu Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon peavad olema erinevad asutused.

PÄRANDKOOSLUSTE HOOLDAMINE. Poollooduslike ehk pärandkoosluste hooldamisel tuleb lõpetada vastav toetustest elav suurettevõtlus, mis põhjustab koosluste vaesumist ning sarnastumist tootmisaladega. Suuname toetuste jagamise ümberkorraldamist nii, et eelisõigus maade kasutamisel ja hooldamisel on kohalikel väikeettevõtjatel ning kogukondadel, kes kasutavad maid otseselt tootmiseks (mahetootmine, loodusturism jmt). Rakendatav tehnika peab olema vastav loodushoiu ootustele, mitte taotlema maksimaalset kuluefektiivsust.

ELURIKKUSE ERAKOND

Oleme registreeritud erakond alates 21.11.2018.
Reg.nr: 80557923
E-post: info(at)elurikkuseerakond.ee

KES ME OLEME

Elurikkuse Erakond
5 põhipunkti
Eesti arengusuunad
Uudised
Meediale
Kontakt