Eesti arengusuunad

Elurikkuse Erakonnale seatud eesmärkideks on arendada Eesti elu järgmistel olulistel arengusuundadel:

Eesti uus „Suur Lugu“ –  Ökoriik Eesti.
Öko-digiriigi omakultuursed terviklahendused.

Soovime arendada Eesti kogu maailmale eeskujuks olevaks, originaalseid ja hädavajalikke kõrgtehnoloogilisi  lahendusi välja töötavaks, rakendavaks ning teistelegi pakkuvaks ainulaadseks öko-digiriigiks. Kõik ühiskondlikud tegevused peavad tagama, et meie elu- ja looduskeskkonna seisukord oleks nende sekkumise järel parem kui enne. Eelistame eluslooduse liigirikkuse säilitamisele üles ehitatud elu- ja majandustegevust “sinimajanduse”, ringmajanduse ning sotsiaalse ja/või elustiiliettevõtluse vormides. Soodustame teadusmahuka ja innovatsioonile toetuva „uue majanduse“ arengut. Ühendades kõrge teadusarenduspanuse ning innovatiivsed loovlahendused saab luua keskkonnasäästlikke ja samas tõhusaid uusi tehnoloogiaid ning inimeste elu parandavaid lahendusi. Hariduse, teaduse, kultuuri ja ettevõtluse rahastamine ning lõimimine on investeerimine tulevikku.

Alt üles toimiv, tõhus riik

Töötame välja lihtsa ja tõhusa riigisüsteemi, kus bürokraatia asemel toimib avatud ja ennastjuhtiv kodanikuühiskond. Kõige efektiivsem ja kokkuhoidlikum viis ühiskonna toimimiseks on konkreetsete otsustamiste ja vastutuse viimine sinna tasandile, kus vastavaid lahendusi kõige igapäevasemalt vajatakse. Kõrgemale tasandile liiguvad need ülesanded ja vastavad otsustused, mida allpool pole võimalik teostada või mida on otstarbekam ellu viia laiemal tasandil. Infoühiskonnas olgu riigi toimimiseks ja demokraatia tänapäevaseks teostamiseks vahendid mobiilsed, kergesti kohandatavad ja kasutajasõbralikud.

Kogukondade ja ühistegevuse Eesti

Igapäevaste ühiskondlike toimingute otsustamise ja läbiviimise mõistlik koht on kohalike kogukondade tasandil. Maapiirkondades on selleks sobivaimad külaseltside liidud ning linnades asumiseltside liidud. Kogukonnapõhise ühiskonna toimimise võimaldamiseks tuleb luua vastavad võimu- ja maksuerisused.
Väikeettevõtete koosluste/ühistute/võrgustike eelistamine suurettevõtlusele avaldab kogukondadele elustavat julgeolekumõju. Tegusat haja-asustust võimaldava infrastruktuuri arendamine ja hoidmine kolme sektori koostöös on seetõttu investeering, mitte kulu.
Eesti põliskogukondade ja pärandkultuuride hoidmine ja jõustamine haruldase väärtusena tugevdab kogukondade toimetulekut, toetab ühistegevuste keskset regionaalpoliitikat ja on seeläbi tark investeering. Senisest veelgi enam väärivad au sisse tõstmist Eesti etnilised ja kultuurilised eripärad (saared, Setomaa, Vana-Võromaa jne). Rahvastikuregistris peab saama end etniliselt määratleda setona, kihnlasena, võrokesena jt.

Kaasaegne ja rikastav haridus.
Üleilmsetele tehnoloogilistele ja ühiskondlikele muutustele asjakohaselt vastav, paindlik haridusmudel.

Infoühiskond muutub järjest kiiremini üha keerukamaks ning raskemini ennustatavaks. Me ei oska ette näha, milliseid teadmisi ja oskusi tuleb tulevikus edukaks toimetulekuks omandada. Järelikult peab muutuma õppe sisu ja tähenduslikkus, olles seotud rohkem reaalsete probleemilahenduste ning arendusideedega. Samuti peab esile tulema erinevate õppimisviiside ja haridusasutustüüpide liigirikkus. Senist haridusmudelit, eesmärkide saavutamise, hindamise ja hariduse rahastamise loogikat tuleb muuta, kuna uued töökohad pidevalt muutuvas ühiskonnas nõuavad inimestelt senisest erinevaid pädevusi. Maailma keerukus nõuab kõigi haridusastmete ning -liikide ja teadus- ja kunstiloome sidusust, sh poliitikakujundamisel ja ressursside planeerimisel ning rakendamisel. Ühiskond muutub tänu tehnoloogia arengule järjest enam meeskonna- ja võrgustikutöö põhiseks. Seega peame juba nüüd liikuma omaette ja võistlevalt mõtlemiselt/tegutsemiselt võrgustikepõhisele tegutsemisele kõigil haridus-, teadus- ja kunstiloome ruumi tasanditel.

Laiapõhjaline julgeolek kõigis eluvaldkondades

Laiapõhjalise julgeoleku kontseptsioon lähtub inimese, pere- ja kogukonna ning ühiskonna julgeoleku põhimõttest peamistes turvalisust eeldavates valdkondades: riigikaitse, sotsiaalne julgeolek, meditsiin, keskkond, regionaalpoliitika ja vee-, toidu-, energia-, õigus-, haridus- ja küberjulgeolek ning kultuur. Aluspõhimõtteks on inimeste kogukondliku hakkamasaamise jõustamine. Kui inimesel tekib probleem, on esmane eelistatud tugiüksus kogukond, sealt edasi kohalik omavalitsus ja alles siis riik üldiste lahenduste lõikes. Julgeolek ei saa seejuures olla teenuste ostu-müügi objektiks, vaid peab olema avalik hüve, mille loomisse ja kasvatamisse teadlikult investeeritakse.
Vabatahtlike võrgustikud toimivad ainult tänu vastava valdkonna professionaalidele. Sellest tulenevalt on võtmetähtsusega korrakaitsjate, päästjate, meditsiinitöötajate, õpetajate ja teadlaste hüppeline palgatõus, mis väärtustab neid ühiskonnas õiglasemalt kui seni. Nimetatud sektorite töötajate hea sissetulek on julgeolekualane investeering.
Eesti riigil peab olema usutav iseseisev heidutusvõime, kus hästivarustatud kaitsejõud on ühendatud hajusvõrgustike põhiselt korraldatud ning asümmeetriliseks lahingutegevuseks võimelise Kaitseliiduga. Kaitsekulutuste SKT määras peab sisalduma olulisel määral omamaine teadus-arendustegevus ning füüsilise ja vaimse valmisoleku arendamine haridussüsteemi erinevate vormide raames. Kaitsekulutused peavad olema suunatud targalt.


 
LIITU MEIEGA