642 CORNELIA KOTTO

642 CORNELIA KOTTO

Vabakutseline kunstnik, loodusgiid


Miks?

ERE ridades kandideerin, sest soovin elada õnnelikus ja terviklikus Eestis. Nutikas maheriigis, kus meie elukeskkonda ja inimesi armastatakse ja hoitakse, loodusressurssidesse suhtutakse säästlikult. Kus haridus aitab avada inimeste tegelikke võimeid ja võimekusi nii inimese enda kui kogukonna huvides. Riiklike otsuste tegemine toimub alt-üles otsedemokraatia vahendusel läbipaistvalt ning kus valitsus suunab rahvalt kogutud maksuraha mõtestatud tegevustesse, mis toetavad elurikkuse püsimist ja taastamist.

Kuidas?

Tasakaalusuhtest. Olen seda meelt, et Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus maa suurus vastab rahvastiku arvule ja on tasakaalus selles mõttes, et suudab siinse rahva ilma olulise välise abita ise toita ja katta kui teda õigesti hooldada. On väga oluline, et seda maa ja tema inimeste koostoimimise tasakaalu mõtlematult ei rikutaks, kuna sellest tasakaalusuhtest sõltub terve ökosüsteemi – kõigi siinsete elusolendite, nii taimede, loomade kui ka inimeste püsimajäämine, toimetulek ja heaolu.

Ühendatud koostööst. Viimastel aastatel on meie ühiskonnas kuulda üha kõvemahäälset üksteisest ülekarjumist – eks mida kaugemal üksteisest seistakse, seda raskem on teisi kuulda ja tuleb järjest kõvemini karjuda. Ühise asja mõte aga on juba tükk aega tagasi kaduma läinud. Küllap on see olnud vajalik õppetund, mille sõnumiks võib pidada seda, et ajad, mil igaüks oma mätta otsast oma asja sai ajada, on möödas. Selleks, et nii meie endi, kui ka meie laste ja nende järeltulevate põlvede elu saaks edasi kesta, tuleb tegutseda koostöös. Kui me seda ei suuda ning ühiskonnakorralduse muutmist koheselt ette ei võta, siis juba meie laste eluajal terendab ukse ees ökoloogiline kriis, mis on vaid mõne viimase kümnendi põlvkondade, sh. eriti veel meie enda põlvkonna poolt põhjustatud – kas pole piinlik.

Meil tuleb üheskoos muuta palju – asendada elukeskkonda hävitav, vaid väheste isikute jõukuse kasvu edendav majanduskasvule suunatud loodusressursside üleekspluateerimine ökosüsteeme taastava majanduse ehk sinimajandusega. Meil tuleb koos asendada julgeolekut haavatavaks muutev suur- ja hiigelettevõtete rajamine ja tootmiste neisse koondamine Eestile sobilikemate väike- ja mikroettevõtlusvormidega.

Meil tuleb riiklikul tasandil ette võtta intensiivpõllumajanduselt mahetootmisele üleminek.

Meil tuleb vaid üksikutele sobiv ja kasu tagav haridussüsteem muuta inimesekeskseks. Arendama tuleb hakata lisaks nii pärand- kui praegusele kultuurile, kaunitele kunstidele, loodusteadustele, IT-erialadele jne. ka inimestes enese tundmist, nende individuaalseid võimeid ja võimekust, empaatiat ja hoolivust, loovust, iseseisva õppimise ja mõtlemise ning koos tegutsemise oskuseid, sest enda võimeid tundev inimene on julge, leidlik, loov ning koostöövõimeline. Juba praegu vajab meie riik selliseid inimesi, seda enam vajab ta neid aga 10–15 aasta pärast tulevikus.

Teadusest ja „teadusest“. Tuleb tõsiselt võtta maailma, sh. Eesti juhtivate ökoloogide ja loodusteadlaste sellekohaseid prognoose ja hoiatusi ning aru saada, et teadlastel pole põhjust meid eksitada. Nemad üksi ei saa sellest mingit kasu, vaid kasu saame me kõik. Ohtlik on aga uskuda „teadusuuringuid“, millest kasu saavad vaid vähesed valitud. Tuleb õppida teadusel ja „teadusel“ vahet tegema ning selles valguses vaadata üle meie valitsuse pompöössed otsused Rail Balticust tselluloositehaseni ning GMOde lubamisest ja intensiivpõllumajanduse toetamisest uute kaevanduste rajamise plaanideni välja.

Metsade majandamisest. Äärmiselt oluliseks pean nii nüüdseks juba pea olematu puutumatu looduse säilitamist ja kaitsmist, eestlaste põliseid pühapaiku ja hiiepuid, kui ka „puututud“ looduse taastamist võimalikult liigirikkal kujul. Metsade lageraided tuleb asendada säästvate ja jätkusuutlike majandamisviisidega. Ära tuleb hoida kunstväetistega kiirkasvule turgutatud monokultuursete puupõldude teke meie liigirikaste tervendavate seene- ja marjametsade asemele.

Tervisest. Meie metsade, põldude, soode ja rabade hulgast ning seisundist sõltub meie põhjavee puhtana säilimine ning kõigest sellest on omakorda sõltuv meie endi tervis. Puhas looduskeskkond annab puhast ja tervistavat toitu nii kehale kui vaimule. Me ei püsi terved, toites end tõrjemürkidest ja väetistest küllastunud metsa- ja põlluviljadega keset laastatud raiesmikke. Süües üksluiste piinatud puupõldude vahel lõhnatuid Maroko mustikaid, Poola või Hollandi säilitusainetest tiineid, mitmeid kuid säilivaid, maailma eri otstest kohale loksutatud, vaevatud vilju. Nii saab hoopis viljade vaevast vaev ka meie kehale ja meeltele, ilma et ise seda taipaksimegi. Vaevuste peitmiseks maksame aga mahevilja ostmata jätmise pealt säästetud raha nurinal apteegiarveteks, lootes, et küll keegi teine ja miski muu kui meie ise meid kunagi korda teeb.

Mahepõllumajandusest. Riiklikul tasandil tuleb toetama hakata üleminekut intensiivpõllumajanduselt mahetootmisele, sest terved püsime me elades puhtas keskkonnas ning süües meid tundva Maa poolt toidetud, mahedas metsas ja mahedal põllul kasvanud ja kasvatatud vilju. Terved püsivad nii ka meie lapsed, ja nende lapsed ning lapselapsed – kui me seda neile oma eeskujuga õpetame.

Kultuurist, teadlastest, leiduritest ja loomeinimestest. Järjepidevalt tuleb au sees hoida meie pärandkultuuri ning soodustada praegusaegse kultuuri rikkalikku loomet. Loomeinimestele, IT-spetsialistidele, kunstnikele, disaineritele, teadlastele, leiduritele ja inseneridele loodud võimalustest sõltuvad meie tänaste, nii lähi- kui ka kaugema tuleviku nutikate lahenduste areng ja kvaliteet, seda nii uute taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmisel kui kõigis teistes valdkondades – mis kokkuvõtlikult tähendab, et meil on tarvis inimesi, kes suudaksid luua ja teostada vajalikud vahendid üleminekuks  loodust hävitavalt majandussüsteemilt elurikkust säilitavale ja taastavale majandussüsteemile.

Aitäh!

 

Muutuste läbiviimiseks pole enam palju aega jäänud, sest ökoloogiline kell tiksub ega oota. Tegutseda tuleb kohe praegu, meil kõigil. ERE kaudu on avanenud selleks võimalus. EREt valides saab nutilahendustele suunatud mahemaa võimalikuks.

Olen vabakutseline kunstnik, sündinud 1965. aastal Ida-Virumaal, Kiviõlis. Olen juba 30 aastat vabaabielus ning mul on täisealised poeg ja tütar. Ülalpidamist teenisin erinevatel elualadel baaridaamist ja reklaamakende kujundajast  raamatupoe vanemmüüja-konsultandini ning kunstiõpinguid Eesti Kunstiakadeemia (EKA) vabade kunstide erialal sain alustada 2007. aastal, ehk alles siis, kui lapsed juba piisavalt iseseisvad olid. EKA lõpetasin 2012. Aastal.

  1. aastal kaitsesin EKA Kunstikultuuri teaduskonnas Kunstihariduse magistrikraadi teemal: „Värvipimeda õppija ja tema õpetaja toimetulek visuaalset kirjaoskust eeldavas õppes“.
  2. aastast kuulun Eesti Vabagraafikute Ühendusse.

Lühikese kunstnikutee jooksul on õnnestunud osaleda üle 30 ühisnäitusel nii Eestis, kui ka välisriikides, samuti teha mõned isikunäitused.

Minu Soome-Ugri ekspositsioonil sündinud etnograafilised joonistused kuuluvad ERMi kogudesse.

KIKi toel olen illustreerinud laste looduses toimetulekuprogrammi raames avaldatud töövihiku ja viitematerjalid „Otsi Otti“, kaastöid illustraatorina olen teinud veel teisigi.

Lisaks loomingulisele tegevusele olen alati väga armastanud loodust. Kasvav lõhe inimeste ja looduse vahel, mida süveneva murelikkusega jälginud olen, on praeguseks hetkeks viinud mind omandama loodusgiidi kutset.

Kunstniku, ja loodust armastava inimesena, soovin anda oma panuse inimese ja looduse vahelise ühenduse taastamisse, et elu rikkaliku ja puhta looduse keskel võiks ka meie järeltulevate põlvkondade jaoks kestma jääda. See on ka minu peamiseks eesmärgiks riigikogusse pääsemisel.

ELURIKKUSE ERAKOND

Oleme registreeritud erakond alates 21.11.2018.
Reg.nr: 80557923
E-post: info(at)elurikkuseerakond.ee

KES ME OLEME

Elurikkuse Erakond
5 põhipunkti
Eesti arengusuunad
Uudised
Meediale
Kontakt