652 ANNELI PALO

652 ANNELI PALO

Teadur, ökoloog

Olen sündinud 06.12.1966. Minu hilisem haridustee ja tööelu on kulgenud Tartus, kuigi nii isa kui ema poolt olen põline võrokene ja kasvasin maal. Õppisin  Tartu Ülikoolis botaanikat ja ökoloogiat (1985-1991), teaduskraadi omandasin aga geograafide juures maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse valdkonnas 2005. aastal. Alates aastast 2006 töötan teadurina Tartu Ülikoolis. Olen keskendunud Eesti metsade kujunemise viimasele paarile aastasajale ja looduskaitsele. Mullu kevadel omistati mulle Eesti looduskaitse märk. Kuulun Eestimaa Looduse Fondi nõukogusse. Armastan käia  välitöödel, tegutsen erialaeksperdina ka väljaspool ülikooli. Hobiks ja ühtlasi missiooniks  on Eesti loodusväärtuslike metsade pildistamine ja neist kirjutamine. Viimaseks suuremaks tähiseks oli raamatu “Eesti Metsad” üllitamine (Varrak, 2016). Mul on kolm täisealist last.

Miks?

Kandideerin, et tegutseda jätkusuutlikult elava Eesti nimel. Pean inimest looduse osaks, kus ka inimene ühiskonnas toimib põhimõttel “olen elu keset elu, kes tahab elada”.

Ökoloogina tean, et elu pole võimalik ilma toidu ja muude ressursside tarbimiseta, kuid sarnaselt liikide elustrateegiate paljususele ja isendite võimele teatud piires kohaneda, saab ka  ühiskonda üles ehitada ja juhtida mitmeti. Oleme intensiivse laienemise ja kiire elatustaseme tõusu võimalused ammendanud, edasine samal kursil jätkamine toodab süvenevat ebavõrdsust ning kontrollil ja bürokraatial rajanevat ühiskonda.

Kuidas?

Olen kindel, et peame käituma ettevaatusprintsiibi kohaselt, kindlaks määrama parimal tänasel teadmisel põhinevad kasvu piirid. Näen vajadust meie elu erinevate tahkude suuremaks seostamiseks ja vastandava, keelava-lubava, poliitika vähendamiseks. Otsustamine peab toimuma seal, kus neid otsuseid vajatakse ning paljude huvigruppide koostöös. Tänapäeval pole ellujäämise küsimus enam majanduskasv, vaid elamiseks ja enda toitmiseks rahuldava elukeskkonna säilimine pika aja jooksul.

Näiteks lähtub Eesti metsade kaitse alla võtmine mudelist, kui palju ja missugust metsa on tarvis hoida, et tänaseks Eestis teadaolevad liigid inimmõju tõttu  välja ei sureks ning säiliks metsa tervis ka muutuvates kliimaoludes. Metsandus lähtub raiemahtude määratlemisel puidust kui ressursist, mille määravad ära puistute vanus, tootlikkus ja pindala. Aga Eesti metsade vahel ja kõrval elab hulk inimesi – praktiliselt meie kõik – kellel on veel suur hulk selliseid vajadusi, mida pole võimalik täita intensiivselt majandatud metsade ega ka range looduskaitse all olevate metsade baasil. Need lahendused tuleb leida koostöös ja kohapeal – lisaks metsandusele ja looduskaitsele laiemalt ka hariduses, põllumajanduses, transpordis jne.

Näen Eesti tulevikku lõpmatult mitmekesise ja paljutahulise elurikka maastikuna kõigis eluvaldkondades, mitte aknast möödavilksatava 300 km pikkuse ühetoonilise  lõiguna Vahemere-Antarktise kiirteel.

Näen Eesti inimesi elukestvalt õppivate, üksteise huvisid arvestavate sõbralike kodanikena meie kaunil maal.

Näen Eesti ühiskonda kui elurikast metsakooslust, mida ei kujundata väliste  jõumeetoditega üheliigiliseks ega -vanuseliseks, ainufunktsiooniliseks. Kõigil liikidel (inimestel, kogukondadel, erialadel jne) on oma koht eluvõrgustikus.

 

Teadustegevus: https://www.etis.ee/CV/Anneli_Palo/est  

ELURIKKUSE ERAKOND

Oleme registreeritud erakond alates 21.11.2018.
Reg.nr: 80557923
E-post: info(at)elurikkuseerakond.ee