ESINUMBER VALIMISRINGKONNAS NR 10 – TARTU LINN 

656 AHTO KAASIK

656 AHTO KAASIK

Koolitaja, lektor

Miks?

Elurikkuse Erakonna loomisega tekkis lootus, et ehk saab siiski Eesti riiki paremaks teha ja pöörata ta näoga oma maa, rahva, järeltulevate põlvede ja elu poole. Päriselt ja põliselt. Ma ei usu valitsevasse poliitilisse süsteemi ega erakondlikku libademokraatiasse, kuid usun inimestesse ja rahvasse.

Tuleb tunnustada senist tööd Eesti riikluse ülesehitamisel, kuid tehtu hoidmiseks, parandamiseks ja arendamiseks on vaja olulisi muutusi. Meil pole mitte liiga vähe tööjõudu, vaid Eestile sobimatu majandusmudel. Eesti rahvaarv pole liiga väike, vaid valitsev ühiskonna- ja osalt ka õiguskorraldus ei lähtu meie kultuurist. Eestlased ei lahku välismaale elama seepärast, et Eesti pole piisavalt jõukas, vaid seepärast, et eestlaseks ja inimeseks olemist siin piisavalt ei väärtustata. Meie rahvas ei elanud möödunud sajandeid üle seetõttu, et olime naabritest suuremad, tugevamad ja targemad, vaid seetõttu, et kohanesime oskuslikult oma keskkonnaga. Võiksime õppida 0,3 miljoni elanikuga Islandilt, kus on emakeelne kõrgharidus ja arenenud majandus.
 

Mida?

Ees seisavad keerulised ajad, kus Eesti ja maailma majandus tuleb pöörata arutult kasvult kahanemisele, priiskav tarbimine pöörata säästvaks ja hoolivaks eluviisiks, elukeskkonna ja elurikkuse hävitamine pöörata selle taastamisele, kultuurilise mitmekesisuse kahanemine pöörata vähemalt säilimisele ning teha palju muid suunamuutusi. Need muutused on meeleheitlikud, kuid nende tasuks on järeltulevate põlvede inimväärne elu. Täna ei ole kellelgi vajalikeks muutusteks valmis lahendusi, kuid juba leidub tahet lahendusi leida.  Julgustan ja kutsun koostööle sarnaselt mõtlevaid inimesi teistes ühendustes, võrgustikes, kogukondades ja ka erakondades. Minul ja meil kõigil on vastutus muuta Eesti paremaks ja jätta järeltulevatele põlvedele elamisväärne maailm. 

Kuidas?

Leian, et Eesti vajab otsedemokraatiat, Riigikogu ja valitsuse liikmed tuleb panna enda otsuste eest vastutama, kohalikel kogukondadel peab olema otsustusõigus loodusvarade kasutamise üle, riik peab tunnustama setosid ja oma teisi põlisrahvaid. Metsade rüüstamisele tuleb panna piir. Lindude pesitsusajal toimuvad raietööd tuleb kriminaliseerida. Riiklikke eriplaneeringuid ei tohi edaspidi algatada eraettevõtete huvides ning keskkonnamõjude hindamine tuleb muuta sõltumatuks tellija rahakotist. Hirmkalli ja loodusvaenuliku Rail Balticu asemel tuleb uuendada olemasolevat raudteed ja edendada kohalikke raudteeühendusi. Okupeeritud Setomaa ja Narva jõe taguse Eesti-Ingeri piirilepinguga ärakinkimine Venemaale tuleb peatada ja alustada läbirääkimisi maade tagastamise või kompenseerimise üle. Eesti kool peab õpetama tundma ja armastama oma maad ja pärimuskultuuri. Hiied kui ühed väärtuslikumad ja ohustatumad pärandipaigad tuleb tunnistada eriseisundis rahvuspärandiks. Looduslikud pühapaigad tuleb kiiremas korras kaardistada ja seadustada, pühapaikade asukohad tuleb avalikustada ning riiklik surve pühapaikade majandamiseks tuleb lõpetada.

 

Sündinud 30.03.1969. Abielus, peres on viis last, kellest kolm käivad koolis ja lasteaias ning kaks vanemat töötavad ja õpivad kõrgkoolis. Elame Tartu linnas.
Kasvasin üles talus ja sain sealt kaasa arusaama, et edu aluseks on arukas töö, traditsioonide austamine ning säästlik ja lugupidav suhtumine keskkonda. Eesti taasiseseisvumise ajal olin tegev muinsuskaitseliikumises  ja Eesti Kodanike Komitees. Suurema osa elust olen tegelenud rahvakultuuri ja eriti looduslike pühapaikade uurimise, tutvustamise ja hoidmisega. Sellega seoses olen olnud ametis Rakvere muuseumis, Maavalla kojas, Hiite Majas ja Tartu Ülikoolis. Olen töötanud ka omavalitsuses ja nõustanud erinevates töörühmades Kultuuriministeeriumit, Muinsuskaitseametit ja säästva metsandusega tegelevat Eesti FSCd. Aastatel 2009-2016 korraldasin Eesti Maaülikoolis ja Tartu Ülikoolis looduslike pühapaikade valikaine õpetamist. Viimased aastad tegutsen vabakutselise uurija ja koolitajana ning olen olnud külalislektor Eesti Maaülikoolis, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja Pärnu Kolledžis. Osalen ka Hiite Maja sihtasutuse ja Eesti Folkloorinõukogu juhtimises.

Mul on olnud au ja suur heameel olla osaline hiite ja rahvapärandiga seotud kultuurimälu tagasiandmisel eesti rahvale. Erilist uhkust aga tunnen seeüle, et koos kaaslastega õnnestus meil 2000. aastate alguses päästa kaevandamisest Virumaal asuv Rannu-Kestla raba. Piirkonna suurim mageveevaru ja 17 kaitsealuse orhideeliigi kasvukoht on maastikukaitsealana hoitud nii meie kui järeltulevate põlvede jaoks.

 

Ilmunud teosed: Rüüstatud pühapaigad, 2018; Pühapaikade teejuht, 2017; Põlised pühapaigad, 2016. Konsultandina olin tegev Rein Marani filmide juures: Looduslikud pühapaigad Eestis (2013), Hiite lummus (2013) ning Suvisted Tammealusel (2015).

 

ELURIKKUSE ERAKOND

Oleme registreeritud erakond alates 21.11.2018.
Reg.nr: 80557923
E-post: info(at)elurikkuseerakond.ee