Julgustan inimesi valimistel osalema ja tegema valiku, mis toetab teie väärtushinnanguid.

Õiguskantsler Ülle Madise avaldas Postimehes kauni ja ootamatult tundeküllase loo kodanikujulgusest, aususest ja õiglusest. Kuid ilusate sõnade ja kujundite vahel avaneb justkui kuristik rukkis usaldamatus ja hirm. Mida artikli lõpu poole, seda selgemaks saab, et ta kutsub rahvast üles usaldama võimu, kuid ise rahvast ei usalda. Artikkel sisendab, et praeguste võimuerakondade ja valitsevate toiteahelate mittetoetamine on mängurlus. Seda lugedes meenub Konstantin Päts, kes leidis 1934. a samuti, et Eesti rahvas pole ise otsustamiseks küps.

Ma ei saa nõustuda Ülle Madise seisukohaga, et Eesti pole otsedemokraatiaks ehk siis rahva võimuks valmis. Samas pean möönma, et valitsev võim on end õiguskorralduse ja toiteahelate kaudu tugevalt kindlustanud. Võimu toiteahel kasvatab mõtteviisi, et kõik mis ohustab riigikassast tulevat kindlat sissetulekut või ärihuve on ohtlik mängurlus. Kahtlemata peame olema iga aastaga üha enam valmis säilitama ja kaitsma oma iseseisvust, kuid ustavus Eesti riigile ei tähenda ustavust võimuladvikule. Minu jaoks on ohtlik mängurlus ja riigireetmine võimuerakonna koostöölepe Putini parteiga, kavatsus ehitada meie vara ja keskkonda hävitav Rail Baltic, vanade loodusmetsade hävitamine, maaelu närvutamine, hiite rüüstamine jpm, mis kahjustab meie maad ja rahvast.

Mida lähemale valimistele, seda enam pöördub minu kui Riigikogu saadikukandidaadi poole nõutu meelega valijaid. Küsimuste sisu on üks: mulle meeldivad väga Elurikkuse Erakonna põhimõtted, kuid kui te ei ületa valimiskünnist, läheb mu hääl kaotsi. Ja mitte lihtsalt kaotsi, vaid võimuerakondadele, kes töötavad kõige selle vastu, mis meile oluline – hävitavad loodust, rüüstavad metsi ja hiiepaiku, ahistavad maaelu ja väiketootmist jms. Seniste küsitluste põhjal ei ületa 5% valimiskünnist Elurikkuse Erakond, Rohelised, ega ka Vabaerakond.

Pean tunnistama, et praegune valimisseadus on tõesti vääritu ja teenib võimulolijate huve. Seadus paneb vähemalt osad valijad nurjatu valiku ette. Sa pead valima mõne suurema erakonna poolt, kes saab kindlasti Riigikokku sisse, või su hääl läheb nagunii mõnele suuremale erakonnale. Mis valik see on? Paljude valikuks on vaid mitte valima minna ja suur osa inimestest just seda valibki. Eelmistel Riigikogu valimistel jättis osalemata 35,8% valijaist ehk 321 883 Eesti inimest.

Kõlvatu ja ajast-arust pole mitte üksnes valimisseadus vaid ka praegu valitsev esindusdemokraatia. Kuigi põhiseaduse kohaselt on Eesti kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, puudub rahval tegelikult ja päriselt võimalus valitsemises osaleda. Rahvas ei saa algatada õigusakte, valida presidenti, ega isegi usalduse kaotanud saadikuid tagasi kutsuda. Valitsev võimukorraldus, kus rahvas saab nelja aasta tagant vildaka valimisseaduse alusel rahvaesindajate poolt hääletada, ei ole rahva võim ehk demokraatia. Valitsev demokraatia on näiline ja tähendab õigupoolest selle sõna kuritarvitamist. Pean tunnistama, et ma ei usu valitsevasse poliitilisse süsteemi ega erakondlikku libademokraatiasse, kuid usun inimestesse ja rahvasse. See on ka põhjus, miks otsustasin lõpuks peale mitut aastakümmet liituda erakonnaga ja andsin nõusoleku kandideerida Riigikokku.

Mida siis soovitada valijatele? Leian, et valimine ei tähenda eelkõige mitte kellegi Riigikokku saatmist. Valimine tähendab enese määratlemist, oma väärtuste teadvustamist ja lõpuks meelepäraste väärtuste valimist. Oma kodanikuhääl ja toetus tuleb anda väärtustele, mis on samad või sarnased sinu omadega. Ja mitte ainult valimistel, vaid ikka ja alati. Kas valitud inimene või erakond saab Riigikokku on teisejärguline. Moraalselt sirgeselgne ja väärikas käitumine valimiskasti juures on võit nii inimesele kui ühiskonnale.

Erakondade väärtuste hindamisel ei saa muidugi lähtuda mitte sõnadest vaid ikka ja ainult tegudest. Loeb üksnes see, mida erakond või inimene on seni teinud. Tegu on tõde.

Meie ühiskonnas on liigagi palju tühje sõnu, valetamist, petmist, nihverdamist jm madalaid ilminguid, mis tekivad ikka ja jälle raha ja võimu ümber. Ülle Madise artiklis on selliste ilmingute loetelu veelgi pikem ja ilmekam, kuid ta hoidub targu nimetamast ärmatamast ja jokk-skeeme. Ärme lähe selliste hoiakutega kaasa, ei valimistel ega ka nende vaheajal. Valime ja teeme seda, millesse ise usume ja mida päriselt soovime. Nii kogume väge endale ja oma maale. Vaid nii saame elu paremaks muuta.

Mina valin ja soovitan Elurikkuse erakonda, sest sinna kuuluvate mulle tuntud inimeste teod on kooskõlas minu väärtustega. Soovitan kindlasti valida ka lugejal üksnes neid inimesi ja erakondi, kelle teod on kooskõlas teie väärtustega. Nii annate jõudu ja väge iseendale ja Eestile, milles soovite elada. Mingil hetkel hakkab see vägi ja väärikus kosuma. Näiteks 2% häältest saanud erakonnad hakkavad saama iga-aastast riigi toetust. Neil tekib tugi oma asja edasiajamiseks olgu Riigikogus või väljaspool. Suured asjad sünnivad väikesest.

Oluline on end selgelt määratleda ja anda valimistel toetus oma väärtustele. Tehke valik, mille üle olete uhke.

Jaga seda elurikkust ka teistega!