Ilma vaba internetita ei oleks Greta kliimastreik saanud kasvada ülemaailmseks noorteliikumiseks.

Mihkel Kangur, Piret Räni

Me oleme harjunud, et vabast internetist on saanud peaaegu et inimõigus. Me oleme kõik autorid, me kirjutame ning laeme üles pilte ning videoid. Enamasti me soovime sellega head. Meil on väljendusvabadus, mis on põhiseadusega kaitstud ning mida me kõik soovime hoida viimse kui komani. Miks me siis ei kaitse praegu üldrahvalikult vaba internetti, mida püütakse märkamatult tsenseeritavaks muuta? Miks me ei nõua, et me peaksimegi kehtestama internetivabaduse inimõigusena, et keegi ei saaks seda ohustada?

Milles asi?

Netikogukond (isoc.ee), kuhu koonduvad Eesti digiõiguste aktivistid ja veebientsüklopedistid,  hoiatab: “Euroopa Liidu seadusandlik protsess on jõudnud niikaugele, et on valminud digitaalse ühisturu autoriõiguse direktiivi lõpptekst. Oma artiklis 13 sisaldab see veebiplatvormidele pandavat kohustust masintsensuuriks. Teksti seaduseks saamise otsustab Euroopa Parlamendi hääletus, mis toimub 26. märtsi plenaaristungil. Me peame veenma parlamendisaadikuid, et nad hääletaks direktiivikavandi seaduseks saamise vastu.”

Näiliselt on autoriõiguste pakett tore asi, me ju kõik sooviksime, et autorid saaksid oma töö eest tasu. Ent paraku tänapäevased autoriõiguste seadused tegelevad vaid autoriõiguste valdajate, st korporatsioonide ning muusikatööstuse jne huvide eest seismisega. Üksik autor rahva seast ei leia noist seadustest tuge. Mainitud ja viimastel päevadel paljukirutud artiklid 11 ja 13 võivad interneti kasutajaid üllatada tsensuurifiltrite kohustuslikuks muutumisel väikeste ja keskmiste platvormide väljasuremise ning suurte saitide reeglite muutumisega. Me ei oska ette näha, milline sisu jääb meile alles ning milline osutub lubamatuks.

Nende artiklite toel on võimalik autoriõiguste sildi all muuta õigusruum ebakindlaks ning kodanikuühiskonda pärssivaks. Uus süsteem võimaldab vahetult vaigistada poliitilisi ja majanduslikke konkurente autoriõiguse ettekäändel (karistamatu trollimine valekaebustega; kohaliku erandi kasutajatele nõuete esitamine riikides, kus seda erandit niisugusel kujul pole; napi reaalse aluse korral pikkade kulukate kohtuasjade algatamine väiksema tegija väljasuretamiseks) ning autoriõigusliku põhjendusega loodud filtreid saab iga autoritaarne erakond ja valitsus kergesti kuritarvitada ka riiklikul tasemel.

Me oleme vaba internetiga nii harjunud, et me isegi ei oska karta selle kaotamist. See pole ju võimalik, karjub hääl meie kuklas. Me vajame vaba suhtlust. Me vajame internetipõhist kodanikuühiskonda.

Vaba internet võimaldab inimestel koonduda ning jagada oma vaateid, vaba internet võimaldab koonduda neil, kes soovivad muuta maailma paremaks ning inimelu võimalikkust säilitavaks kohaks. Ilma vaba internetita ei oleks Greta kliimastreik saanud kasvada ülemaailmseks noorteliikumiseks.

Kodanikualgatusi ning inimeste loomevabadust ei tohi allutada majanduslikel eesmärkidel seatavatele filtritele. Tulevik vajab loovaid inimesi, intellekti ei sobi piirata algeliste robotitega. See seadus on meediakorporatsioonide ja muusikatööstuse omavaheline jagelemine, mille käigus tuuakse ohvriks publik, rahvas, üksikisikutest autorid, kodanikuühiskond. Kapitalistlik majandusmudel ründab veebikeskkonda just nii nagu ka elukeskkonda – suurkorporatsioonid ei arvesta inimeste tegelike vajadustega, lähtutakse väljamõeldud käskijast – kultuurilistest konstruktsioonidest Raha või Turg. Üksikisikute vajadused on tagaplaanil.

Meie – kõik veebikasutajad – ei tohi lasta seda seadust jõustada. Meil on vaja veebikasutajate ühingut, mis saaks olla laua taga võrdväärse partnerina ning esindada selliste seaduste koostamisel kasutajat – loovat üksikisikut, keda praegu nähakse vaid võimaliku ostjana veebikultuuri tarbimise turul.

Vaba internet kui tuleviku võimaldaja

Inimkond on jõudnud olukorrani, kus saame edasi eksisteerida vaid kogukondlikku eluviisi järgides. Tugeva keskvõimuga riigid saavad toimida vaid olukorras, kus  loodusressursside intensiivse majandamise tulemusena tekib vara, mida ümber jagada. Loodusressursside lõppemise tõttu kaotavad riigid võimaluse funktsioneerida. Sellisesse olukorda sattunud inimeste koondumine kogukondadesse ja kogukondade võrgustikku on ökoloogiast lähtuv printsiip. Ökosüsteemid toimivad iseorganiseeruvalt, ilma keskse kontrollita ning selles võrgustike võrgustikes toimub aine, energia ja informatsiooni vaba liikumine. Meil on, mida looduselt õppida. Ökoloogilisest printsiibist lähtuvalt lõi Elurikkuse Erakond oma mahenutiriigi visiooni.

Vaba internet on eelduseks, et sellised koostoimelised kogukondade võrgustikud saaksid tekkida. Nüüd oleme aga sattumas olukorda, kus konservatiivne-totalitaarne riigikorraldus püüab senise elukorralduse säilitamiseks asuda internetis informatsiooni vaba liikumist piirama, peites selle ülla autorikaitse sildi taha. See on püüd hoida loodust ja inimest lõhkuvat majanduskasvu ideoloogial põhinevat korda. Praegu on raha ja võim põimunud teineteist taastootvaks süsteemiks. Ühiskonna muutumisel see süsteem katkeb. Sellest tingituna püüab süsteem end muutumise eest kaitsta. Sellepärast püütakse vabadus rahaks muuta.

Tsensuurirobotite käivitamise algne idee võis olla aidata autoritel oma loomingu eest tasu saada. Aga nii nagu e-valimiste puhulgi, muutub oluliseks küsimus, kelle käes on serveriruumi võti või kes istub ERR-i nõukogus ja otsustab, milline sõna muutub kuuldavaks. Valimisdebattides hoiti edukalt ära keskkonnateema oluliseks tõusmine, kuna sellisel juhul oleks pidanud kõik riigiparteid vastama ebamugavatele küsimustele. Tunduvalt lihtsam oli arutleda – nagu ikka – õpetajate palkade, venekeelse kooli ja maksunõksatuste teemadel. Keskkonna ja inimeste heaolu küsimuse kujunemine valimiste kõige olulisemaks teemaks hoiti edukalt ära ja elurikkuse eest kõnelejate ainsaks võimaluseks oli teha kampaaniat vabas internetis. Kui ka see kaotatakse, siis jäävad info liikumiseks alles vaid kontrollitud kanalid.

Internetivabaduse eest seismine ei ole oluline mitte ainult vabade valimiste seisukohast. See on oluline vaba kaubanduse tagamiseks, informatsiooni liikumiseks, loojate loomingu levitamiseks. Vaba internetti piirama asuv EL direktiiv pole loodud selleks, et rahuldada tavainimeste vajadusi. See lähtub suurkorporatsioonide soovist tagada endale jätkuv sissetulek vastavalt omandatud õigustele. Nemad on seni otsustanud, milliste loojate looming jõuab publikuni ja seda ristmikul passiva röövli rolli soovivad nad ka edaspidi kasutada. Omavahel põimunud majanduslik mõju ja poliitiline võim piiravad siingi tavainimese õigust informatsiooni vabale liikumisele.  

Meie kohustus on seista selle eest, et info saaks vabalt liikuda, sest kaalul pole mitte midagi vähemat kui tulevaste põlvede heaolu. Kes otsustab tulevikus, millised kaubad internetikaubamajas müügil on või millist informatsiooni sa internetis avaldada tohid? Või – nagu Hiinas ja Venemaal – milliseid rakendusi sa üldse kasutada saad. Kelle loomingut tohib muusikaõpetaja koolitunnis kasutada? Millise looja looming läbib lolli tsensuuriroboti filtri? Kas seda otsustab taas ERR-i nõukogu laadne organ, mis järgib riigiparteide suuniseid? Või on see mõni kauge suurkorporatsioon, kellele saadetud protestid kaovad prügikasti.

Me ju ei soovi, et meie lapsed leiaks uue juutuubilaadse toote hoopis tumeveebist või hiina või vene internetist meie praeguse, turvalise ja piisavalt kontrollitava veebi asemel.

Mida saab tavaline netikasutaja teha?

Filterneti ära hoidmiseks võta ühendust Euroopa Parlamendi liikmete Indrek Tarandi, Tunne Kelami, Ivari Padari ja Urmas Paetiga, kes pole veel selgelt väljendanud oma seisukohta artikkel 13 kohta. Kirjutage või helistage neile ning öelge, et te jätate maikuus toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel nende poliitikute poolt valimata, kes ei hääleta masintsensuuri vastu. Andke neile teada, et see on oluline teema, mille puhul ei tohi hääletusnupule vajutada lihtsalt selleks, et see kaelast ära saada.

Igaüks saab ka allkirjastada Netikogukonna petitsiooni:

https://rahvaalgatus.ee/initiatives/cf886359-d29f-4bcc-99be-69068dd7b554?fbclid=IwAR35qiwgQj__aZN5R0_tFRHFS5KnUkyBbNnQp4hgfGlhCZDW75px67LvgSc

Kohtumiseni digibarrikaadidel!

 

Jaga seda elurikkust ka teistega!