2019. aasta on Eestile olnud kindlasti erakordne. Räägime täna ainult positiivsest. Elurikkuse Erakonna liikmed, keskkonnabioloog Helen Orav-Kotta, ökoloog Mihkel Kangur ja looduskaitsja Lauri Klein panid kirja valiku 2019. aastal toimunud sündmustest, otsustest ja tegevustest, mis toetavad keskkonna säilimist ja taastamist, kliimaprobleemidele lahenduste leidmist, kogukondlikkust ja alt-üles tõhusalt toimivat riiki, kaasaegset ja rikastavat haridust.

“Koostatud nimekiri ei ole kindlasti lõplik ja ei ole ka esitatud olulisuse järjekorras, sest mõned head algatused on omavahel nii läbi põimunud, et raske on järjekorda panna,” sõnas keskkonnabioloog Helen Orav-Kotta.

Kodanikuühenduste tegevus on aktiivsem kui kunagi varem. MTÜ Eesti Metsa Abiks häälekus ja tegutsemine on ära hoidnud nii  mõnegi kaitsealuse metsa raiumise, avalikkuse ette on toodud ebaseaduslikke raieid. Neil on oluline roll metsa-, säästva metsamajandamise, elurikkuse- ja keskkonnateemade, Rail Balticu ehitamise puuduste teadvustamisel ühiskonnas,” tõi Orav-Kotta esile. Ta lisas, et napilt kolm kuud tagasi loodi  MTÜ Ohtu Loodusselts, et säästa Ohtu küla keskel asuva Pihu metsa lageraietest. Detsembri keskel Ohtu metsa lageraieplaan peatati. Kodanike aktiivsus sundis Riigimetsa Majandamise Keskust kohalikke kaasama ja nende arvamusega arvestama.

Lääne-Harju vallas on kogukonna eestvedamisel sündinud algatus “Roheline Vald”, kuhu kuulub nii kogukonna eestvedajaid, ettevõtjaid, kui ka erinevate valdkondade eksperte. Algatusega tuli seejärel kaasa ka Lääne-Harju vallavalitsus, püütakse luua ja järk-järgult ellu rakendada rohelisel mõtteviisil põhinevat elu- ja töökeskkonna mudelit. Saada esimeseks roheliseks vallaks Eestis.

Kodanikuliikumine Põlva Sünnitusosakonna Kaitseks alustas küll juba peaaegu kaks aastat tagasi, kui Tartu ülikooli kliinikum avalikustas plaani sünnitusosakonna sulgemiseks Põlvas, kuid nad seisid lõpuni selle eest, et Põlvamaa inimeste vajadused oleks meditsiiniteenustele juurdepääsemisel arvesse võetud. Nad kogusid üle 10 000 allkirja osakonna säilimise toetuseks. Eesti mastaabis on see väga arvestatav allkirjade kogus.  Kuigi kokkuvõttes osakond suleti, on kogukonnaühenduste arengu mõistes tegemist olulise liikumisega. “Ma ei imestaks, kui Põlvas avataks Eesti esimene sünnituskodu. Järgmistel kohalikel valimistel oskavad Põlvamaa valijad palju kriitilisemalt mõelda,” on Orav-Kotta veendunud.

Viimasel aastal on Eesti erinevates paikades toimunud omavalitsuse otsusega koolidirektorite töökohalt vabastamisi. Viimsis asuva Haabneeme kooli kogukond ja valla elanikud olid sellele nii häälekalt vastu, et koolijuht ennistati tööle. Lahkuma sunni hoopis vallavanem. “Uude aastasse saab siin vaid soovida, et kogukondade ja  vabatahtlike ühenduste aktiivsus jätkuks. Mida rohkem inimesi on rohujuure tasandil, alt-üles ettepanekutega kohalike omavalitsuste ja riigi otsustega seotud, seda suuremat sidet oma kodukoha ja riigiga tuntakse ning paremaid otsuseid kokkuvõttes tehakse,” ütles Helen Orav-Kotta.

Riigikohus võttis menetlusse Rail Balticu maakonnaplaneeringute vaidlustamise. Mihkel Kangur rõõmustas, et Riigikohus võttis menetlusse mittetulundusühingute ARB (Avalikult Rail Balticust) ja Eesti Looduskaitse Selts kassatsioonkaebused kohtuasjas, milles MTÜ-d vaidlustasid riigihalduse ministri kehtestatud Rail Balticu trassi maakonnaplaneeringud. “Rail Balticu ümber toimuv on üldiselt vastandlikke tundeid tekitav. Ühest küljest on meil kõigil soov kiirete ja mugavate ühenduste järele. On kurb näha, et asjaajamise saamatuse tõttu on sellest sajandi võimaluse projektist kujunemas sajandi läbikukkumine. Jättes kohtuvaidlusteks olevad teemad kõrvale, siis asjaajamise küsitavuste näideteks on Rail Balticust lahkunud meeskonnaliikmete pretsedenditult suur arv. Riigikohtu kassatsioonikaebuse käsitlusele võtmine on oluline märk kodanikuühiskonna õiguste tagamise kohta ja ehk julgustab see ka teisi aktiivseid kodanikke seisma ühiskonna jaoks oluliste väärtuste eest,“ selgitas Mihkel Kangur.

Noorte keskkonnaaktiivsus. “Eriti just noorem põlvkond on teadvustanud elu hoidva keskkonna väärtust ja on asunud seda selgehäälselt väljendama. Fridays For Future liikumist ja noorte reedeseid kliimamarsse ei oleks vaja, kui poliitikud oleks viimase 10-15 aasta jooksul kuulanud kliima- ja keskkonnateadlaste, ökoloogide ettepanekuid ja hoiatusi. Selliste noortega on lootus, et peale kasvav põlvkond mõtleb loodus- ja elukeskkonnale teisiti kui tänased otsustajad,” leidis Helen Orav-Kotta.

Eesti elanikele ja metsaomanikele läheb keskkond korda. Mihkel Kangur peab oluliseks, et 2019. aastal läbiviidud ja avaldatud metsaomanike uuringu tulemused ja 2018. aastal läbi viidud Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu tulemustega näitab, et me oleme selgelt metsarahvas. Metsaomanike suhtumine metsa ei erine Eesti elanike suhtumisest metsa. Enamus metsaomanikke hindab metsades ennekõike tervise-, keskkonna- ja loodushoiu aspekte. Puidu varumine on tähtsuselt alles kuues. Üha enam väärtustatakse oma metsa ökoloogilisi väärtuseid ning selle kohta soovitakse saada ka rohkem informatsiooni, kuidas oma metsa majandada selliselt, et selle ökoloogilised väärtused saaks kasvada. Nii on enamus metsaomanikke toetamas lindude pesitsemise aegset raierahu ja on valmis vajadusel osa metsast majandamisest üldse välja jätma. Enamus metsaomanikke tajub selgelt ebaõiglust metsade majandamise ümber tekkinud aruteludes, kõigi metsaomanike nime määritakse üksikute tegutsemisvõtete tõttu. Vähesed metsaomanikud toetavad riiklikult juhitud lageraiepõhist majandustegevust Eesti metsades. “Vaid 15% suuri metsaomandeid haldavatest omanikest pole nõus lindude pesitsuse ajal raiumist lõpetama. See on väga väike hulk ja sellist käitumist ei tohiks tõesti omistada kõigile metsaomanikele. Loodetavasti näeme uuel aastal valmimas metsanduse arengukava, mis arvestab enamuse metsaomanike huve,” usub Kangur.

Looduskaitses tehtud pingutused kannavad vilja. Looduskaitsja Lauri Klein tunneb heameelt selle üle, et looduse kaitseks riiklikult määratud alade üldpindala on Eestis taas hakanud, aeglaselt küll, aga siiski kasvama. Karude ja metssigade arv on Eesti metsades suurenenud ning lendoravaid on Ida-Virumaal rohkem kui varem arvati. “On positiivne, et esimesed vallad Eestis on hakanud oma üldplaneeringute uuendamisel rohevõrgustiku funktsioone ja vajadust just looduse hüvede säilitajana tõsisemalt võtma ning nägema seost rohealade ja inimeste heaolu vahel. Eriti rõõmustab, et kohalikud kogukonnad on Eestis muutunud palju loodusteadlikumaks ning inimesed tahavad järjest rohkem talgute korras midagi oma lähikeskkonna looduse heaks ära teha,” rõhutas Klein.

“Kuna majandussurve Eesti metsadele on suur, kuuleme keskkonnateadlaste sõnavõttudes ja artiklites kõige sagedamini elurikkuse hoidmise vajadusest metsakooslustes. Rõõmustav on, et möödunud aastal pöörati tähelepanu ka muldade elurikkusele ja -viljakusele ökoviljeluse vaatevinklist,” lisas Helen Orav-Kotta.

President Kersti Kaljulaid hoiab keskkonnateemasid pidevalt pildil. President Kersti Kaljulaid on korduvalt oma sõnavõttudes puudutanud kliimaneutraalsuse ja säästva Eesti arengu vajadust.  Ütleb temagi, et olulised hoovad rohepöörde tegemiseks on eelkõige kohalikul tasandil, viidates Lääne-Harju Rohelise Valla algatusele. Arutlus, et Eesti võiks olla kliimaküsimuste lahendamisel eestvedaja ja katalüsaator. Kliimaneutraalsus ja energiajulgeolek toetavad üksteist. Kersti Kaljulaidi arvates ei ole mõtet investeerida vananenud põlevkivitööstusesse, vaid leida keskkonnasäästlikke energialahendusi. “Nende mõtetega saab ainult nõus olla. Suurepärane, et president sellist teavet levitab. Ehk jõuab Kersti Kaljulaidi sõnum ühel päeval ka valitsuseni ning saadakse aru, et meil pole aega lükata keskkonnaprobleemide lahendamist lapselaste kraesse, aastaks 2050. Meedias on üldse erinevate keskkonnateemade kajastamine väga kiirelt ja meeldivalt suures mahus kasvanud. Mida parem on kodanike teadlikkus, seda väiksem on võimalus, et neist üle sõidetakse ja kehvi otsuseid vastu võetakse,” märkis Helen Orav-Kotta

Eestis on väga hea haridus. Mihkel Kangur: “Eestlased on olnud alati hariduse usku. Meie vabadus ja oma riik on sündinud läbi hariduse. Okupatsiooni aja elasime üle tänu tugevatele haridustraditsioonidele. Seetõttu on kindlasti äärmiselt hea meel kõigil PISA testi tulemuste üle. Oleme Euroopa parima haridussüsteemiga rahvas. See on suur tunnustus meie lastele, lapsevanematele ja õpetajatele. Just nende ühistööna see saavutus on sündinud. Loodetavasti areneb ajapikku ka nende teadmiste kasutamise oskus, nende seostamine päriseluga ja ülekandmine erinevate distsipliinide vahel. Siin on vaja meie kõigi ühist pingutust, et noorte õpetajate pealekasv suureneks ja jätkuks neid õpetajaid, kes asjalikult kooliõpilasi juhendada jaksaks.”

Soovime, et 2020. aastal oleks Eesti elanikke ja keskkonda toetavaid otsuseid veelgi enam! Head uut aastat!

Jaga seda elurikkust ka teistega!